Putukateadlane: Pärnumaal terve ranna vallutanud lepatriinud pole ehk Eestist pärit, tulid pigem idast
"Selle nähtuse juures ei ole midagi erandlikku. Sellised putukate massilist paljunemise juhud toimuvad üsna regulaarselt. Eelmisel aastal oli Lääne-Eesti rannikul massiline must-loigukiilide ränne, mis oli vaadeldav ka Lätis," sõnas entomoloog Mati Martin Delfile.
Martini sõnul on ka lepatriinude massilist paljunemist Eestis korduvalt vaadeldud ranniku eri kohtades, tänavu siis Lääne-Eestis. "Põhjusi, miks mõni putukaliik mõnel aastal massiliseks muutub, ei teata. Ilmselt on tegemist mingite tsüklitega looduse üldises arengus. Mingil põhjusel hakkavad loomade massid liikuma teatud kindlas suunas."
"Kui meri neile ette jääb, siis lendavadki nad mere kohale, kuid varem või hiljem kukub neist enamik vette ja tuul lükkab nad lainete abi kasutades randa tagasi. Ja nii nad sinna kogunevadki."
Ta lisas, et niiskuse puudumisega kindlasti tegemist ei ole ja samuti ei ole ka sel aastal puudu lehetäidest. Martini sõnutsi ei pruugi putukad üldse Eesti päritolu olla.
"Enamasti rändavad nad meile ida ja kagu suunas paiknevatelt aladelt. Lepatriinud on röövputukad, kes toituvad lehetäidest, mistõttu on neil ka üsna tugevad lõuad ja hätta sattununa kasutavad nad neid enesekaitseks," rääkis Martin.
"Ka võib arvata, et rändavad lepatriinud on on stressi seisundis ja seetõttu käituvad veidi teisiti, kui tavatingimustes nad seda teeksid. Kui mõni aasta tagasi rändas massiliselt kakstäpp-lepatriinusid, siis sel aastal seitsetäpp-lepatriinusid."
Martin andis mõista, et selliste väikeste putukate massiline sigimine ei ole inimese seisukohalt ohtlik. "Küll on tuntud rändrohutritsude ja nende lähisliikide massilised paljunemised ja ränded meist kaugel lõunapool. Nende tegevusel on aga juba näljahädaga võrreldavad tagajärjed. Kui rändavad lepatriinud valdavalt ei toitu, siis rändrohutirtsud teevad seda suure aplusega."
