FOTO JA VIDEO | Lääne-Virumaal möllas maismaal ennenägematu tuulispask
"Äikesepilve all on tugevaid, tõusvaid, lahkuvaid õhuvoole, mis kõik kokku loob keeriselise liikumise. Sellele lisaks veel lisatingimused nagu näiteks ebatasasus ja järvede ning maismaa vaheldumine, kõrgustiku alad - need kõik on soodustavad tegurid trombi ehk tornaado tekkimisele," selgitas Paljak Delfile.
"Pilvest keeriselise õhuvoolu tulemusel hakkab tromb maapinnalt üles rebima kõike seda, mis maapinnal on. Näiteks vee kohal arenev vesipüks, haarab kaasa vee ja veepinnalt tekib veesammas," lisas Paljak.
Sünoptik selgitas, et samal ajal tõusvad õhuvoolud võivad väga tugevad olla, sest kogu tõmme toimub üles pilvede poole. Visuaalselt on tornaado nähtav londina pilve all, mis ulatub välja aluspinnani, olgu see siis veeping või maapind.
Pildil nähtuv tornaado on üsnagi kitsas ja sirge. Paljak selgitab, et tromb ehk tornaado võib olla edasiarenev. "Kui tornaado on kitsas, siis järelikult ei ole tal nii palju energiat. Samas võib ta ka olla arenev tromb ehk ta ei ole veel jõudnud kaasa haarata nii palju. Laiemaks muutuv tornaado on tunnusmärgiks sellele, et ta suudab suure energia tõttu maalt kaasa haarata palju."
Paljak lisas, et statistiliselt ei ole Eestis tornaadod väga pika elueaga, kuigi on erandeid ning pigem võivad need aset leida maismaa kohal. "Rohkem esineb trombe Pandivere kõrgustiku piirkonnas ja Eesti idapoolses osas. Näiteks ka Haanja kõrgustik võib kaasa aidata ja seda esile kutsuda, sealt edasi liigub harilikult Lõuna või Põhja suunas. Samal ajal on Väinamere piirkonnas ja Liivi lahel rohkem vesipükse."
Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust.
