Tartu vangid kasvatavad maitsetaimi: vangla loodab sellega vabadusse tagasipöördumist ette valmistada

Maikuust saadik tegelevad Tartu vangla kinnipeetavad taasühiskonnastamise ehk rehabilitatsiooni pilootprojekti raames vangla juurde rajatud kasvuhoonetes aednikutööga, kirjutab Tartu vangla oma Facebook'i leheküljel.

Kasvuhooneprojekti juured ulatuvad eelmisesse aastasse, mil kinnipeetavate vabadusse tagasipöördumise ettevalmistamiseks erinevaid viise otsiti. Tegevus pidi üheaegselt arendama sotsiaalseid oskusi, kuid omama samas ka rahustavat teraapilist mõju.

Maikuus rajati Tartu vangla territooriumile kaks kasvuhoonet, kus kasvatatakse kurki, tomateid ja maitserohelist. Aedniku ametis on kinnipeetavad, kelle tööks on nii taimede istutamine, kastmine, rohimine kui ka rõõm saagist.

Projekti eestvedajaks on vangla sotsiaalteenuste korraldaja Maila Sarap ning vangla kolmanda üksuse juht Joel Ruubel. Igapäevaselt viib kasvuhoonetes tegevusi läbi tegevusjuhendaja Piret Mägi.

Kõigi kolme sõnul on pilootprojekt olnud edukas ning pakkunud vaid positiivseid emotsioone. Taimede eest hoolitsemise vastutus ning käegakatsutav töötulemus innustavad ning kõiki soovijaid ei olegi olnud võimalik vastu võtta. Hetkel toimetab kasvuhoonetes kokku umbes 15 kinnipeetut.

Kogu saak jääb aednikele endile ning koos emaga vangistuses viibivatele lastele tarvitamiseks, maitsetaimed jõuavad vanglaköögi vahendusel ühisele toidulauale.

Eestis on praegu umbes 2700 vangi. Vangla peamiseks eesmärgiks ongi Vanglateenistus seadnud eelkõige kinnipeetavate taasühiskonnastamise, see tähendab vangi väljaspool vanglat positiivsete sotsiaalsete kontaktide säilitamisel ja loomisel, toimetulekuvõime suurendamisel ning õiguskuulekale käitumisele mõjutamisel abistamise.