Ilvese sõnul sai probleemide jada alguse Gruusia sõjaga, mille ajal Lääs tema meelest vigu tegi. Tema arvates ei oleks pidanud toona tagasi lükkama Gruusia sõja rahulepingut ega jätkama koostöö tegemist Venemaaga. „Gruusia sõda koheldi kui üksikintsidenti, mis ei viita millelegi,“ nentis ta.

2008. aasta NATO tippkohtumisel hääletati maha Gruusia ja Ukraina liikmekspüüu tegevuskava ning kohtumiselt lahkuti umbmäärase ja üldsõnalise avaldusega, andes sellega rohelise tule Venemaale edasiseks tegutsemiseks, leidis Eesti ekspresident.

Ilves juhtis siiski tähelepanu, et Euroopa Liidu ja NATO reaktsioon oli teravam, kui tungiti Ukrainasse, kus lasti alla ka lennufirma Malaysia Airlines reisilennuk MH17 umbes kolmesaja reisijaga pardal.

„Ma ütleksin siiski, et Euroopa Liit magab rooli taga, kui mõelda Venemaaga tegelemise peale, hoolimata sanktsioonidest, mis on rakendatud peamiselt teatud liikmesriikide survel,“ lausus ta.

Ilves tõi ühe näitena sellest Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kes on alates Krimmi okupeerimisest ja sõja puhkemistest 2014. aastal Ukrainat külastanud pelgalt kahel korral.

Ilves rääkis ka USA president Donald Trumpist, tema retoorikast ja nähtavalt heast läbisaamisest Venemaa president Vladimir Putiniga, öeldes, et ennekõike tuleks vaadata, millist poliitikat Trumpi administratsioon tegelikult ajab, mitte lähtuda riigipea väljaütlemistest, ja nende kahe vahel on tuntav erinevus. Ta leidis, et tihti on tegemist ettevalmistamata öeldud märkustega, mida Trump teeb, ja reaalsuses neid tegelikult poliitikasse üle ei kanta. „Vähemalt mitte veel,“ märkis ta.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena