VIDEO JA FOTOD | Tallinna maapõuest tuli lagedale üle 15 000 haruldase eseme
Just Kalamaja objektilt välja kaevatud leiud on märkimisväärse tähtsusega, sest ei ole väga palju kollektsioone, kus oleks 15. sajandi leide sees. Erakordseks ei tee leide mitte ainult huvitavate asjade paljusus, vaid ka väljaspool kesklinna südant paiknenud leiud.
Kui peamiselt on Tallinnas arheoloogilisi uuringuid korraldatud alates 1952. aastast, siis siiani on väga vähe leide 15. sajandist. "Omaaegne heakord alates 14. sajandi teisest poolest nägi ette, et vanalinna kinnistutelt korjati prügi kokku ja viidi linnamüüriga piiratud alalt välja. Tavaliselt, kui toimuvad uuringud ja väljakaevamised vanalinnas, siis leitakse heal juhul 13. ja 14. sajandi leide, hilisemast perioodist on ainult näpuotsaga asju," selgitas Eesti arheoloog Erki Russow Delfile.
Russow märkis ära, et alates aprillikuust, kui väljakaevamised Jahu tänaval alguse said, on kokku kogutud väga palju erandlikke esemeid. Kuna säilimistingimused on selles kohas suurepärased, siis on leidude seas palju nahka, puitesemete katkeid ja tekstiili. Lisaks tavapärasele olmekraamile on leitud palju selliseid esemeid, mida igapäevaselt ei näe juba nende erakordsuse tõttu.
Üheks leiuliigiks tõi Russow välja keskaegse usuhoone aknaid kaunistanud aknaklaasi. Seni on ainukene mingil määral võrrledav kollektsioon tulnud 20 aastat tagasi Roosikrantsi tänavalt, kus satuti Püha Barbara kabelile.
Keskaegne palverännumärk on suveniir, mida palverändurid võtsid endaga kaasa oma reisidelt palverännu sihtpunktidesse. Jahu tänavalt on leitud kokku viis.
Tükike keskaegsest koogivormist või paberreljeefide tegemiseks mõeldud vormist. Senimaani on leitud ainult üks või kaks taolist tükki Pirita kloostrist, rohkem sarnaseid leide Eestist teada ei ole.
15. sajandi teise poole kivikeraamika Ida Saksamaalt, mida on siiamaani Tallinnast leitud alla kümne katkendi. Erakordne on ta sellepoolest, et siiani on leidu seostatud kas kirikute kabelitega või feodaalide majapidamistega. Selle tüki puhul võib olla isegi lootus, et seda on tavapärases keskaegses majapidamises kasutatud. Kunstiliselt kindlasti omaaegse olmekultuuri tippese.
Luust liist, mis tõenäoliselt kaunistas mõnda karpi või kasti. Liistul on peal olnud pikem tekst, millel näha lõpp "morum". Mis alguses on, seda on keeruline välja selgitada. Sellise dekoori ja säilivusega liisk on esmakordselt leitud ese Tallinnas.
Keskaegne kirjapulk stiilus on kohapealne toode, lihtsamakoeline. Enamasti on Tallinnas kasutatud kõrgema kvaliteediga metallist eset või ka luust hoolega välja lõigatud ese.
Vilepill, mis on lihtne olmekultuuri ese. Viimati leiti kaks tervet eksemplari Tartu maantee algusest Kunstiakadeemia kinnistu kaevamistelt 2011. aastal.
Metallist vile, mis on Põhja-Euroopa kontekstis haruldane ese. Selliseid asju tuleb arheoloogilistel kaevamistel ette haruharva. Vahel on leitud neid metallidetektoriga põldudelt, kuid linna kontekstis on see Eestis esimene leid.
Palju leide on Jahu tänavalt tulnud seoses kirjakultuuriga. Üks nendest on pitsat, mida on tänaseks juba paarikümne ringis. Enamus on säilinud selliselt, et näha on ka millise peremärgiga pitsatit on omanik kasutanud.
Keskaegne metallist mänguhobune, mis on Eestist leitud. Arheoloogiliselt leiumaterjalist lähtudes oli mänguasjad enamasti puidust või muust orgaanilisest materjalist.
Savikuju, mida on kasutatud koduses miljöös usutegevuse juures. Siiani oli Tallinnast teada kaks eksemplari. Nüüd Jahu tänava kaevamistelt on leitud veel kolm sellist eset.
Arheox OÜ arheoloog Rivo Bernotas sõnas, et kõige põnevam osa projektist on olnud kindlasti väljakutse. "Unikaalne objekt, millesugust ei ole nii mahuliselt Tallinnas veel uuritud."
