Johannes Kert: Eesti ei peaks hetkel helikoptereid ostma. Olulisemad võimekused on rannikukaitse ja eelkõige õhutõrje
Läti ootab USA-lt luba osta neli helikopterit UH-60M Black Hawk, mille hind oleks hinnanguliselt 200 miljonit dollarit ehk 173 miljonit eurot.
Riigikogu kaitsekomisjoni liikme ja endise Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kerdi sõnul ei ole aga Eestile vähemalt esialgu helikoptereid vaja. Olulisemad võimekused, mida hangetega arendada, on tema sõnul soomukid, rannikukaitse ja eelkõige õhutõrje.
"Viime arengukavas planeeritud hanked läbi ja siis vaatame, milline on rahvusvaheline olukord, sõjalispoliitilised ja -tehnilised arengud naabrite juures, ja siis teeme uued otsused," ütles täna Delfile Kert.
Helikopter Black Hawk on Kerdi sõnul väga kaasaegne ja moodne relv, mis kindlasti tõstaks Eesti kaitsevõimekust, aga sellise süsteemi hankimisel peab väga täpselt mõtlema ka ülalpidamiskulude ja hoolduskulude üle.
"Helikopter on tuntud kui väga suurte ülalpidamiskuludega süsteem. Tagavaraosad on kallid ja neid saab tellida ainult Ühendriikidest. Logistiliselt on tagavaraosade transport kriisisituatsioonides. Kui olukord on rahulik, pole probleemi, aga kui pole rahulik, oleks lihtsam kusagilt lähemalt tagavaraosasid hankida," ütles Kert.
Kerdi sõnul on olulisme lõpuni viia Rootsi päritolu lahingsõiduki CV 90 hange, viia soomukite saatemasinad sobivasse konditsiooni ning seejärel keskenduda eelkõige õhutõrje ja rannakaitse võimekuste arendamisele.
"Uutes hangetes pean kõige olulisemaks õhutõrje arendamist ning rannakaitses valitseva vaakumi täitmise alustamist. Millised varustust täpselt ostma peaks, las jääda spetsialistide otsustada- mina olen kindral," ütles Kert.
Erinevalt Eestist on Lätis Kerdi sõnul alles praegu tõstmas oma eelarvet kahe protsendini SKPst ja nende plaanid ei ole veel nii põhjalikult paigas, nagu Eestis juba aastaid.
