RAKETIBLOGI | Kaitsevägi annab ülevaate, kuidas kadunud raketi otsingud kulgevad
Kaitseväe peastaabi ülem kindralmajor Martin Herem ja õhuväe ülem kolonel Riivo Valge andsid täna kaitseväe peastaabis ülevaate eile Hispaania hävitajalt eksikombel väljalastud raketi otsingutest ning vastasid ajakirjanike küsimustele.
Eile saadi teade kell 15:44, peale teate saamist kulus kaitseväel poolteist tundi, et alustada päästeoperatsiooniga. Valge sõnul kulus aega nii palju selleks, et kinnitada info tõesus ja uurida välja täpne koht, kust rakett lasti ning millistel asjaoludel.
Nii Valge kui ka Herem lubasid, et Eesti ja Hispaania loovad ühise töögrupi, mille eesmärk on selgitada välja, miks selline vahejuhtum aset leidis ning kes selle eest vastutab. Eesti võtab oma poolelt luubi alla veel ka küsimused, millised õigused liitlastel harjutuste läbiviimisel on, millistel aladel seda tehakse ning kui tihti neid üleüldse läbi viiakse.
Rõhutati, et tegemist oli planeeritud õppelennuga, milles osalesid nii Hispaania kui ka Prantsuse hävitajad. Küsimusele, miks kasutati õppustel lahingmoona kostis Herem, et moona on vaja selleks, et tehniliselt üldse õigesti käituda. Küsimus, kas kasutatakse lahing- või treeningmoona, sõltub kontekstist.
Teadaolevalt on rakett Endla soos. Kaitseväele on teada raketi langemiskoridor ning plahvatuskoht metsas. Valge ei julgenud kinnitada, et leitud rakett on tagaotsitav rakett, kuid kinnitas seda 95% tõenäosusega. "Meil pole veel raketi juppe, et seda 100% kindlusega väita, kuid meie eksperdid töötavad kohapeal," sõnas Valge. Raketi maandumispaik on inimtühi ning vaikne piirkond Endla looduskaitse ala vahetus läheduses.
