Keskerakonna ambitsioonikad valimislubadused: tõstame lastetoetust ja aitame noori eluaseme soetamisel
Keskerakonna Riigikogu valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik sõnas Delfile, et esimese ja teise lapse toetus on viimastel aastatel tõusnud keskmiselt 5 euro võrra aastas. "Täpsemalt tõusis see 2016. aastal varasemalt 45 eurolt 50 euroni, käesoleval aastal omakorda 55 euroni ning tõuseb vastavalt seadusele 2019. aastal 60 euroni."
Kiik lisas, et Keskerakonna ettepanek on tõsta esimese ja teise lapse toetus 100 euroni järgmise valitsusperioodi jooksul ehk aastatel 2019-2023.
"See on saavutatav tõstes toetust näiteks 10 euro võrra aastas alates 2020. aastast või tõstes seda kahel korral 20 euro võrra. Meie eesmärk on jõuda 100 euroni ning täpne valem selle saavutamiseks tuleb kokku leppida järgmiste koalitsioonikõneluste käigus."
"Esimese ja teise lapse toetuse tõstmine 100 euroni maksab hinnanguliselt 110 miljonit, mis on ca 1% riigieelarve mahust. Kui vastav tõus viia ellu järk-järgult, siis on kulu esimestel aastatel oluliselt väiksem (110 mln eurot kehtib alates aastast, mil lapsetoetused jõuavad 100 euroni). Lapsetoetuste tõstmise katteallikad on jätkuv majanduskasv, maksupoliitilised otsused ning ebavajalike kulutuste vähendamine riigieelarves. Täpsemad arvutused ja katteallikad avaldab erakond koos Riigikogu valimisplatvormiga hiljemalt 2019. aasta alguses," lisas ta.
Ratas rääkis, et riigikogu eesmärk esimese ja teise lapse toetuse tõstmisel 55 eurolt 100 euroni on eesmärk, millega väärtustatakse senisest enam igat Eestimaal sündivat last ning millega antakse kõigile perekondadele vajalikku lisatuge. Lisades, et õige on pakkuda ka noortele peredele võimalust kodu soetamiseks riigi poolt käendatava eluasemelaenuga ja seda ilma kohustusliku omafinantseeringuta.
„Toetan igati ka 101 rahvakohtumise raames välja toodud mõtet, et riigil tuleks propageerida ning pakkuda inimestele võimalust käia iga-aastaselt tervisekontrollis. See aitaks väga paljusid terviseprobleeme ennetada ning vajadusel aegsasti ravida. Täna on Eestis sündivate inimeste oodatav eluiga 78 eluaastat, kuid tervena elatud aastad samal ajal vaid 56. See on tõsine murekoht terve ühiskonna jaoks,“ tõi Ratas välja.
