Kui jõudsime Sangastesse, siis pakkisime oma bussi ja käru asjadest lahti. Veidi on kõhe tunne üksi liikuda mõnes kohas, aga WC käid ju ikka üksi.

Läksin, siis tualetti ning sealt välja tulles kõnnin trepist üles ja silmanurgast nägin valget kogu. Mu süda hakkas meeletult tuksuma ja keerasin pead ning seal seisis üks meie töötajatest. Ma sain šoki, hüppasin trepi peal ja hakkasin nutma.

Ma ei saanud midagi teha pisarad tulid, aga samas oli see nii naljakas ja naersin. See oli see hetk, kus ma tõesti ei teadnud, kas nutta või naerda.

Sangastes oli väga palju tööd. Alustasime toolide tassimisest ja katmisest. Neid oli 90. Täiendasime veel lage tuledega, mis võttis meeletult aega, sest kogu aeg ronisime redelist üles ja tassisime seda edasi ja tagasi.

Käisime öösel ka lossi peal ringi ning vaatasime keldreid ja salakohti, kuhu turistid ei pääse. Rääkisime õuduslugusid, mida olime Sangaste lossi kohta kuulnud, veidi hakkas kõhe küll.

Lossi kõige jubedam koht on 2.korrus, kus on juttude põhjal üles poonud ennast lapsehoidja. Istusime öösel kaheteist ajal lossi suurelt trepil ja järsku kumab selle ukse taga, kus lapsehoidja ennast üles poos, mingi valgus ja hakkab vilkuma.

Meie seas oli paar naist, kes oskavad kuidagi teispoolsusega suhelda või seda tunnetada. Kui käisime raamatukogus, siis üks naistest ütles, et tal on kohutavalt kõhe tunne nagu keegi oleks selja taga ja teine ütles, et ta nägi laua taga ühte naist, kellel oli kleit seljas.

Ega need lood siin ei lõppegi, sest iga päev tuleb neid siia juurde ja juurde. Oleme Sangaste lossis juba neli päeva toimetanud. Üks õhtu käisid Mari ja Kaire 2. korrusel midagi tegemas ja järsku nad kuulsid, et keegi koputab juba päris pikalt uksele, mis on nende selja taga. See oli see sama ruum, kus lapsehoidja ennast üles poos.

Kaire läks sujuvalt minema, sest ta kartis tohutult ja Mari tegeles oma asjadega edasi, ei pööranud sellele tähelepanu. Teine hetk oli see, kui Mari ja Kaire sidusid öösel toolidele linte, suures saalis. Järsku kuulsid nad köögis samme, Kaire tuli koheselt magama, aga Mari mõtles, et seob lõpuni ja need sammud ei lõppenudki ära.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena