Šaakaleid võib koertega küttima hakata alates 1. oktoobrist

Šaakaleid võib edaspidi hakata jahikoeri kasutades küttima kuu aega varem kui seni ehk 1. oktoobrist, leidis eile kogunenud jahindusnõukogu.

„Usaldame ekspertide hinnanguid, millest johtuvalt otsustasime tõsta jahikoeraga peetava šaakalijahi kuu võrra varasemaks. See ühtlustab meie jahinduse põhimõtteid, sest jaht koertega on enamikule ulukitele lubatud just 1. oktoobrist. Kui sama ka šaakalile laiendame, siis on võimalik küttida šaakalit ka teistele ulukitele peetavate jahtide ajal,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler.

Mis puudutab šaakalile peetavat jahiaega üldisemalt, siis selles osas veel läbirääkimised käivad. Jahimeeste selts on teinud ettepaneku tõsta šaakalijahi algus kuu aega ettepoole – 1. augustile – ning pikendada nende jahtimise aega samuti kuu võrra – 31. märtsini. Terioloogia selts seda ettepanekut aga mõistlikuks ei pea, sest šaakal ei ole võõrliik, vaid alates 2016. aastast Eesti jahiuluk, mistõttu tuleb temasse suhtuda samamoodi kui teistesse meie jahiulukitesse. Terioloogia seltsi hinnangul on šaakalikutsikad augustikuus veel oma vanematest sõltuvad, mistõttu oleks nende sel ajal küttimine ebaeetiline. Teiseks on sel ajal oht ajada omavahel segi šaakalid ja hundikutsikad. Nonde kasv ja värvus on enam-vähem sama. Olgugi et lähemalt vaadates saab aru, kummaga tegu, võib juhtuda, et šaakali asemel lastakse maha hundikutsikas.

Teriloogia selts tõi välja ka selle, et möödunud aastal šaakali üldarvukus tunamullusega võrreldes ei suurenenud, samuti ei laienenud liigi levikualad. Lähemalt arutab terioloogia selts šaakali tulevikku septembri keskel toimuvas sügiskoolis.

Jahindusnõukogu arutas ka šaakali arvukuse küsimust. Kuna vaatlusandmeid tihtipeale ei esitata, siis on ulukitelt võetavad bioproovid ainus viis nende loomade arvukusest aimu saada. Et sellest tegevusest pääseda, peab enne korda saama vaatluste edastamise süsteemi ehk siis korrastama seiret. Keskkonnaagentuur käivitab sügisest Pärnu- ja Läänemaal bioakustilise seire, mis on mujal maailmas osutunud väga efektiivseks.

Arutusel oli ka linnujahi ning välisjahimeestele mõeldud linnujahikoolituse teemat. Kõneks oli ka kopra ohjeldamise tegevuskava ning nõukogu liikmed said ülevaate jahindust reguleerivate õigusaktide muudatustest.

Jahindusnõukogu koosolekul osalesid keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni, terioloogia seltsi, jahimeeste seltsi, erametsaliidu ning põllumajandus-kaubanduskoja esindajad.