„Kõik teoreetilised tabamiskohad on maastikul hoolikalt läbi vaadatud. Oleme kahe nädala jooksul otsingutel kasutanud kolme kopterit, viite patrulli ja 50-mehelise üksuse ahelikke maastikul, sealhulgas kaasanud kaitseväe ning päästeameti demineerijad ja õhuväe minidroone,“ ütles õhuväe ülem kolonel Riivo Valge. „Vaatamata süsteemsele tegutsemisele ei ole raketi asukohta tuvastatud ning kõik mõistuspärased variandid on praeguseks ammendunud,“ lisas ta.
Kolonel Valge sõnul on raketi lennutrajektoori, õhuväele laekunud andmete ja saadud vihjete analüüsi põhjal liigutud kõige tõenäolisematest otsingupaikadest vähem tõenäolisematesse. Praeguseks on jõutud järelduseni, et edasised otsingud ei ole enam otstarbekad, kuna raketi leidmise tõenäosus on väike, kuid uue info laekumisel ollakse valmis otsingutega jätkama.
Kolonel Valge sõnul on jätkuvalt lahtine raketiga toimunu pärast selle väljalaskmist – rakett võis plahvatada õhus või kokkupuutel maaga, ta võis tungida maapinda ja lõhkeda seal. Samuti ei saa välistada võimalust, et rakett jõudis maapinnale selles sisalduvat lõhkeainet detoneerimata.
„On äärmiselt oluline, et lõhkekeha või selle osaga sarnaneva eseme leidev inimene annaks sellest koheselt teada hädaabinumbrile 112, tähistaks leiukoha ning lahkuks ohtlikust piirkonnast,“ ütles päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Meelis Mesi.
Tema sõnul tehti eelmisel aastal kahjutuks 4071 peamiselt vana lahingmoona kujul leitud lõhkekeha, mis avastati kas plaaniliste demineerimistööde käigus või inimeste poolt laekunud vihjete peale. Leitud lõhkekehad hävitatakse koha peal või viiakse hävitamiseks kohandatud kohtadesse.
„Lõhkekehadega tegelemine tuleb jätta päästeameti demineerijatele, kellel on olemas kaasaegne isikukaitsevarustus ning vajalik tehnika lõhkekehade kahjutuks tegemiseks,“ lisas Mesi.
7. augusti pärastlõunal lasi Hispaania hävitaja Eurofighter Pangodi kohal õhuharjutusalal eksikombel välja õhk-õhk tüüpi raketi põhja suunas. Lask toimus kuue kilomeetri kõrgusel kell 15:44. Juhtumi asjaolusid selgitab uurimine.
Hispaania hävitajaga toimunud intsidenti uurivad Eesti õhuväe lennuohutusspetsialist ning Hispaania kaitsevägi. Lisaks on kaitseminister loonud kaitseministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ühise töörühma, mis peab hindama sõjalennuharjutuste ajal tsiviillennuohutuse tagamist. Kaitsevägi teeb juhtumi uurimiseks koostööd kõikide ametkondade ja osapooltega.
