DELFI VIDEO ja FOTOD | Hispaanlastega raketi kadumise ajal koos treeninud Prantsuse õhuväelased: enneolematu! Täiesti võimatu!

Kui eelmisel nädalal Hispaania hävitaja kogemata ühe õhk-õhk raketi välja tulistas, toimus neil samal ajal Prantsuse õhuväelastega Lõuna-Eesti kohal õppus. Raketi kogemata väljalaskmise põhjus on ebaselge ka prantslastele, kes nimetavad seda enneolematuks olukorraks. Keegi pole kuulnud, et Prantsuse õhuväes oleks kunagi midagi sellist juhtunud ja peeti võimatuks, et mõne Prantsuse lennuki rakett võiks kogemata lendu minna.

Kõik sai alguse sellest, et Ämaris Balti õhuturbemissioonil teenivad prantslased tegid ühisõppuse hispaanlastega, kes teevad sama asja Šiauliaist Leedus. Vahejuhtumi ajal harjutati tavalist õhuturbemissiooni tegevust ehk tundmatu lennuki tuvastamist ja selle tegevuse jäädvustamist.

Balti õhuturbemissioon on sisuliselt õhupolitsei ehk maa peal oleva politsei vaste õhus. Õhupolitsei peamiseks mureks on lennukid, mis ei identifitseeri end sisselülitatud transponderiga, ei reageeri lennujuhtimiskeskuse katsetele nendega ühendust võtta ega ole esitanud lennuplaani. Õhuturbe lennukid lendavadki seetõttu neid lennukeid tuvastama, et lennukeid aidata siis, kui need on sattunud näiteks mõne tehnilise häda ohvriks või kui on oht, et lennuk on näiteks kaaperdatud.

Seetõttu, heidutuse tekitamiseks, on õhuturbe hävitajatel kaasas ka päris õhk-õhk raketid, sest ka maapealne politsei on relvastatud.

7. augustil, kui Hispaania lennuk kogemata raketi välja tulistas, tegeletigi õhuturbe harjutusega. See harjutus ei eelda isegi mängult raketi välja tulistamist, seega jäi raketi laskmise tegelik põhjus ka prantslastele müstiliseks.

Õhuturve eeldab eksinud või reegleid eirava lennuki tuvastamist ja pildistamist. Õhuturbemissioon allub NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskusele (Combined Air Operations Centre) ehk CAOC-ile Saksamaal. Vaid CAOC saab anda hävitajale käsu mõnda lennukit tulistada, ütles prantslaste missiooni komandör Mickael Massot.

Seetõttu ei osanud keegi neist midagi õnnetuse võimalike põhjuste kohta arvata, vaid kõik ootavad, kuni hispaanlased lõpetavad oma uurimise. Prantslastel ja hispaanlastel on ka erinevad lennukid ja erinevad raketid.

Ämaris olevad Prantsuse hävitajad Mirage 2000-5 kasutavad õhk-õhk raketti Mica. Neljapäeval treeninglennule läinud piloot Quentin ütles, et Mica laskmine eeldab viie erineva sammu tegemist, mistõttu selle kogemata väljalaskmise tõenäosus on tema hinnangul null. Ta polnud kuulnud, et Prantsuse õhuväes oleks kunagi mõni lennuk kogemata raketi välja tulistanud.

Eksiteele sattunud raketi tõttu oleks Quentini neljapäevane treeninglend peaaegu ära jäänud, sest kaitseminister Jüri Luik peatas kõik sõjalennuharjutused. Lennuluba siiski taastati peale nädalast pausi, Ämari baasile tähendas see, et neljapäeval oli selle kohal väga tihedalt hävitajaid näha. Prantslaste sõnul on aga üsna tavaline, et hävitajad teevad päevas mitu treeninglendu lisaks õhuturbetööks valmisolekule.

NATO õhuturbehävitajate peamised „kliendid” on Kaliningradi ja Peterburi vahet lendavad Vene sõjalennukid. Nende lennutihedus on aga kõikuv ja kipub prantslaste sõnul käima lainetena. Enne neljapäeva oli umbes kuu aja pikkune paus, kus tehti vaid treeninglende ja ühtegi häire peale väljalendu polnud. Neljapäeva keskpäeva paiku tuli aga juba üks väljalend häire peale. Maikuus alustanud prantslaste jaoks oli see 22. taoline väljalend.