Kindral Terras: Eesti riigi kaitse korraldajad ja juhid langesid punase terrori ohvriks esimeste seas
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras asetas pärja langenud kaitseväe ohvitseride ja ametnike mälestuseks täna Tallinnas Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaalile.
„Koos Eesti rahvaga kannatas kommunistliku terrori all Eesti kaitsevägi. Ligi veerand meie kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve kaadriohvitseridest mõrvati punase okupatsioonivõimu poolt või hukkusid nad hiljem vangistuses,“ ütles kindral Terras avamistseremoonial peetud kõnes.
„On äärmiselt kahetsusväärne, et nemad, kelle peale loodeti, et nad sõja puhkedes Eesti riigi kaitset korraldaks ja juhiks, langesid esimeste seas punase terrori ohvriks,“ lisas kindral Terras ning tänas kõiki, kelle järjekindlus ja pealehakkamine on viinud väärika mälestise avamiseni.
1940. aasta suvel langes esimeste seas terrori ohvriks Eesti sõjaväeline eliit ja Vabadussõja kangelased. Enamik tegevväe kindralitest ja vanemohvitseridest, aga ka üle 500 nooremohvitseri ning eru- ja reservohvitseri arreteeriti ja hukati või suri vangistuses.
Kokku langes Nõukogude terrori ohvriks 801 tegevväes teeninud ohvitseri ja sõjaväeametnikku, mis oli veerand kogu Eesti ohvitserkonnast. Ligi kaks kolmandikku neist oli osa võtnud Vabadussõjast. Nende hulgas oli 198 Vabadusristi kavaleri.
Kommunismiohvrite memoriaal on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti inimestele. Kommunistlik terrorirežiim kehtestati Eesti okupeerimisega 17. juunil 1940 ja see lõppes Eesti iseseisvuse taastamisega 20. augustil 1991. Selle tagajärjel kaotas Eesti iga viienda oma veidi üle miljonist elanikust, kellest rohkem kui 75 000 mõrvati, vangistati või küüditati.
