Eesti 200: meie rahaasjade närviline arutamine on loomulik, sest ERJK on mehitatud erakondlastega, kes meid konkurentidena näevad

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) arutas MTÜ Eesti 200 rahastamisega seonduvaid võimalikke ohukohti. MTÜ Eesti 200 nõukogu peab seda aga närvilisusest tingitud sammuks uute jõudude tuleku ees.

Eesti 200 rahastamise ümber on tekkinud palju furoori. Kust saab alustav poliitiline jõud vajamineva summa, et olla valimistel võrdväärne konkurent suurtele parteidele? Eesti 200 ambitsioon on ju ometigi jõuda parlamenti ja moodustada valitsus.

Eesti 200 nõukogu liige Meelis Niinepuu rõhutas, et Eesti 200-l ei ole midagi varjata. „Kui erakonna asutame, siis avaldame kõik Eesti 200 tulud ja kulud, hoolimata sellest, kas seadus seda nõuab või mitte,” ütles ta. Eile andis poliitiline jõud pressiteate vahendusel ka teada, et kõikide annetajate, ka nende, kes Hooandja portaalis on oma panuse anonüümselt andnud, nimed projekti lõppedes avalikustatakse.

„ERJK on mehitatud erakondlastest ja meie küsimuse arutamine väljendab selgelt närvilisust uute jõudude suhtes,” kommenteeris Niinepuu tõika, et ERJK Eesti 200 küsimuse arutlusele võttis. „Kuna Eesti 200 on lubanud erakondade rahastamist maksumaksja poolt oluliselt vähendada ja kõikide erakondade jaoks võrdsustada, siis on närvilisus inimlikult mõistetav,” lisas ta.

Seni on MTÜ kulutused olnud väiksed. Nii on vähemalt nõukogu liikmed ise meediale öelnud, kordagi mainimata summasid. „Kulutused on kaetud liikmete toetusest,” ütles Eesti 200 nõukogu liige Meelis Niinepuu.

MTÜ Eesti 200 on veebilehel Hooandja käivitanud projekti, millega kutsub üles uuendusmeelseid inimesi enda poliitilist tegevust toetama. Seni on 34 inimest neid toetanud pisut rohkem kui 4000 euroga. Mis aga saab siis, kui registreeritakse erakond?

ERJK aseesimehe Kaarel Tarandi sõnul arutas komisjon täna Eesti 200 olukorrast lähtuvalt ka küsimust, kuidas seaduslikult käituda ka siis, kui MTÜ on alustamas poliitilist tegevust. „Arutasime hüpoteetilisi olukordi ja ohukohti, mis võivad tekkida ning otsustasime, et paneme kokku vajaliku materjali, kuidas konflikte ära hoida,” selgitas Tarand tänase kohtumise sisu. Küsimusele, kas Eesti 200 esindajad on ka ise ERJK poole pöördunud, vastas Tarand eitavalt. „Komisjoni liikmed on alati valmis nõu ja jõuga aitama, kui mõni erakond või organisatsioon meie poole pöördub.”

„Küsimus on, kas MTÜ jääb alles, kui Eesti 200 novembriks erakonna moodustab,” möönis Tarand ja lisas, et kui MTÜ jääb erakonna sidusorganisatsiooniks, nagu on näiteks sageli parteide noortekogud, siis kehtivad MTÜ rahastamise puhul samad reeglid mis erakonnale. „Kui mitte, siis ei tohi MTÜ tegutseda erakonna hüvanguks.”

Niinepuu sõnutsi aga MTÜ Eesti 200 erakonna kõrval tegutsemist ei jätka. „Me ei näe põhjust, miks peaks MTÜ oma tegevust eraldi jätkama, kui liikmed otsustavad luua erakonna,” ütles Niinepuu.

Tarandi sõnul on mitu hüpoteetilist varianti, kuidas Eesti 200 rahaasjadega õiguspäraselt käituda saab. „Kõige lihtsam on see, et MTÜ arvele kogutud toetused kulutatakse enne erakonna loomist ära,” alustas ta. „Kui aga vahendeid ei kulutata ära, siis on oluline lähtuda MTÜ põhikirjast, millele tuginedes tuleb allesjäänud ressurss tagastada annetajatele või läheb liikmete vahel jagamisele.” Kui põhikirjast lähtudes jagatakse seni saadud annetused liikmete endi vahel ära, siis võivad nad omakorda selle füüsiliste isikutena erakonnale annetada.