Yana Toom Venemaa telesaates: Eesti valitsus Vene Föderatsioonilt okupatsioonikahjude väljanõudmisele heakskiitu pole andud
Küsimusele, kas Toom tõesti usub, et Venemaa võiks kahjunõude rahuldada, vastas ta, et nõuet Eesti valitsus tegelikult esitanud pole. Tema sõnul on nõude allkirjastanud vaid justiitsminister Urmas Reinsalu, kes püüab selle abil saabuvateks valimisteks populaarsust võita.
„Sellel nõudmisel valitsuse heakskiitu pole ega saa ka olema,” ütles Toom okupatsioonikahjude väljanõudmise kohta. „Tegemist on puhtakujulise poliitilise PR-võttega, mis loomulikult lõhestab ühiskonda, aga keegi teilt raha nõudma ei tule,” väitis ta. Toom märkis, et Eestis ei usuta, et nõudega võib kuhugi välja jõuda.
„Siiski leidub selliseid inimesi, ja ma loodan, et nad on enamuses, kes teevad vahet salinistlike repressioonide, 1941. aasta küüditamise ja hilisema ülesehitustöö vahel,” ütles Toom saates. „Mind nimetatakse tihti okupandiks, olen harjunud sellele vastupanu osutama. Okupatsiooninarratiivist ei loobu ei Eesti ega Läti. See on osa riiklikust identiteedist. Probleemiks on aga selle narratiivi ülekandmine kogu venekeelsele osale rahvast,” märkis ta.
Sovoljov küsis ka, kas Toom oleks huvitatud Eesti presidendiks kandideerimisest. Toom märkis, et kuna ta ei ole sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, ta presidendiks kandideerida ei saa. „Peale selle, meil president sellised asju ei otsusta. Me ei ole Venemaa,” vastas ta.
Eesti, Läti ja Leedu allkirjastasid kolme aasta eest ühisdeklaratsiooni, mis käsitles nõukogude okupatsiooni tõttu tekkinud kahjude eest kompensatsiooni nõudmist. Möödunud neljapäeval kirjutasid justiitsminister Urmas Reinsalu ja tema läti kolleeg Dzintars Rasnačs alla ühisavaldusele, mille alusel hakatase uurima Venemaalt Nõukogude Liidu okupatsiooni aegsete kahjude hüvitamise nõudmise võimalusi.
