Noorsookuritegevus | Sotsiaalala abilinnapea tahab karmimaid karistusi, justiitsminister ja siseminister paremat sotsiaaltööd

Justiitsministeeriumis täna toimunud ümarlaual nõudis Tallinna sotsiaalala abilinnapea Tõnis Mölder noorsookuritegevuse lahendamiseks karmimaid karistusi seadust rikkuvatele noortele ning mupole rohkem võimu. Siseminister, justiitsminister, politsei ja prokuratuur tahtsid aga kõik paremat sotsiaaltööd, sealhulgas edukamat koostööd noorsoopolitsei ja omavalitsuste lastekaitsetöötajate vahel.

Viimasel ajal on Tallinnast tulnud mitu šokeerivat uudist noortekampade vägivallast. Mölder rõhutas täna, et tegemist pole siiski vaid Tallinna probleemiga.

Mölder ütles, et noorte karistamine pole küll hea lahendus, aga ta arvas, et võibolla on siiski seadused liiga liberaalseks lihvitud. "Karistamatuse tunne pole ka hea," teatas Mölder.

Ta soovis mupole samu volitusi kui on abipolitseinikel. See annaks tema sõnul noorsookuritegevuse vastu võitlemiseks ressurssi juurde. Samuti soovis ta aasta algusest kaotatud alaealiste komisjonide taastamist.

Mölder polnud samuti nõus kriitikaga selle suhtes, et Lasnamäe tagaosas asuv Raadiku sotsiaalmajade piirkond on selle probleemiga seotud. "See piirkond pole getostunud," lausus Mölder. Tema sõnul pole Raadiku piirkonnas kuritegevus keskmisest oluliselt kõrgem. Raadiku probleemidest kirjutas hiljuti abipolitseinik Sergei Metlev. Mölder nõustus siiski, et Raadikuga on vaja tegeleda.

Mölderi kõrval istunud Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern, justiitsminister Urmas Reinsalu, siseminister Andres Anvelt ja Põhja prefekt Kristjan Jaani rääkisid kõik nagu ühest suust sellest, et karmimad karistused ei hoia ära uusi kuritegusid, vaid paremini aitavad teised meetmed ning vaja on ka paremat ennetustegevust koostöös omavalitsuse lastekaitsjatega.

Jaani rääkis, et kui alaealine on toime pannud väärteo, siis kõige paremaid tulemusi annab näiteks see, kui pargis laamendanud noored pannakse järelvalve all oma tegusid heastama ehk sama parki korda tegema.

Pern ütles, et noortest seaduserikkujatest 4/5 lähevad sotsiaalprogrammi või rakendatakse nende suhtes mõnda teist mõjutusvahendit. Need aitavad kõige paremini ja nende noortega ei pea politsei ja prokuratuur tihti enam tegelema.

Reinsalu rääkis, et alaealiste mõjutamiseks peab olema avatud nimekiri vahendeid, et saaks rakendada erinevaid ja loovaid lahendusi. Nende seas on nii ühiskondlikult kasulik töö, oma kuriteo ohvriga leppimine, erinevad sotsiaalprogrammid, sõltuvusravi, jalgpallitreening ja palju muid taolisi lahendusi.

Samas peab mõjutusvahend olema teoga proportsionaalne. "Kui on vaja vangi panna, siis pannakse," rääkis Reinsalu.

Mölder soovis aga aasta alguses kaotatud alaealiste komisjonide taastamist. "Riik on läinud liberaalset teed ja kaotanud ära alaealiste asjade komisjonid, kuid täna näeme, et oleks vaja kiiresti taastada olukord, kus ühise laua taga saavad kokku noorsoopolitseinik ja koolijuht, lapsevanem ja laps, sotsiaaltöötaja ja justiitsministeeriumi esindaja," teatas ta täna pressiteate vahendusel.

Teised polnud sellega nõus. Anvelt selgitas, et omavalitsustel on võimalik luua laste ja perede komisjon, mis aitab probleemseid peresid ja lapsi ega mõista karistust. Karistamist ja aitamist peaks lahus hoidma.

Pern omakorda leidis, et alaealiste komisjonide taastamine teeb ka karistamise hoopis aeglasemaks ja seega vähem mõjusaks. Praegu toob politsei seaduserikkujast noore prokuratuuri ja prokuratuur saab vajadusel viia asja kiiresti noorsookohtunikuni. Eesmärk on, et teole järgneks võimalikult kiirelt karistus. Alaealiste komisjoni taastamisel peaks prokuratuur noore edasi suunama alaealiste komisjoni, mis ei pruugi nii kiirelt oma otsust teha ehk noort väntsutatakse ja karistus ei tule nii kiirelt.

Taolisi kambas peksmisi, millest on viimastel nädalatel palju räägitud, on olnud ka varem ja süüdlasi on ka varem kohtutesse viidud. Selle aasta juhtumite eripära on nende jäädvustamine ja videote levik sotsiaalmeedias.

Anvelt nentis, et kambas peksmised ei võimendunud varem läbi sotsiaalmeedia. Ta leidis, et iseenesest pole midagi halba selles, kui see teema saab tähelepanu ja kasvab soov seda probleemi lahendada.

Ühe lahendusena pakuti täna välja, et noorsootöötajate ja lastekaitsjate koostöö parandamiseks võiksid nad koos töötada. Jaani pakkus välja, et politseil on võimalik kõrvuti töötamiseks ka ruumid pakkuda.

Jaani tõi välja, et taoliste kampade teket aitab vältida ka paremini planeeritud linnaruum, kus ei ole pimedaid parginurkasid, kus kambad saavad koguneda.