Aastaid tagasi oli liikluses põhiprobleem kiivrita mootorratturid ja lahtise turvavööga roolikeerajad. Oleme liiklusohutuses suuri samme astunud ja nüüd on täiesti loomulik tsikli seljas kõva koorik pea külge siduda või autos end rihmaga kinnitada. Paljud juhid või nende lähedased õppisid valusa isikliku kogemuse kaudu, mõned karistusest. Samas olen kindel, et ainuüksi karistusega inimeste käitumist ei muuda. Inimene ise peab riske teadvustama ja muutma oma käitumist vastavalt. Iga sõidukijuhi kõrvale politseinikku ei jõua panna. Isegi igale maanteele mitte.

Meie, täiskasvanud, peame olema tähelepanelikumad, andma teed ja märkama ohuolukordi õigel ajal. Kuidas suudame seda teha, kui meie pilk on pööratud tee asemel telefoni?
Praegu on üks suurim mure roolis kõrvalisi tegevusi harrastavad juhid. Väga sageli on selleks nutiseadme kasutamine. Teame eelmisest ja ka sellest aastast mitut õnnetust, kus liikleja on jätnud elu juhi kõrvalise tegevuse tõttu.

Tööst tulenevalt jälgin ma liikluses toimuvat keskmisest sõidukijuhist veidi rohkem. See, et meil paljud juhid sõidukiroolis telefoni näpivad, ei ole ju uudis. Viimasel ajal olen aina enam märganud tuntud ettevõtete logodega sõidukeid, mille juhid ohtlikult käituvad. Siin mõned näited läinud nädalatest: kullerifirma, tuntud firma takso, linnaliini bussijuht, vanalinnas turiste vedav autorongijuht, postifirma sõidukijuht, rääkimata veoautojuhtidest. Ka oma organisatsioonis peame pidevalt endale meelde tuletama neid põhimõtteid ja eeskujuks olemist.

Paljud töötajad peavad pidevalt olema telefoni teel kättesaadavad. Võib isegi öelda, et telefon on mõne töötaja jaoks sama tähtis töövahend kui tema sõiduk. Kas teie, tuntud ja vähem tuntud ettevõtete juhid, olete mõelnud, kuidas teie firmat esindavad sõidukijuhid roolis käituvad? Nii nagu nad on ettevõtte visiitkaart klientidega kohtumistel, on nad seda ka liikluses. Ettevõte esindab oma väärtusi liikluses osaledes ja iga endast lugupidava ettevõtte esindaja võiks hoolida rohkem kaasliiklejatest. Kui annate oma töötajale ülesande olla telefoni kaudu kättesaadav, siis tuleb tagada, et sõidukis, millega ta tööd teeb, on vabakäe- või muud sarnased seaded ning et töötaja neid ka kasutaks. Kui töötaja harjub tööajal vabakäeseadmeid kasutama, siis saadab see harjumus teda ka erasõitudel ja positiivse eeskuju kaudu muutub liiklus sammu võrra turvalisemaks.

Kui annate oma töötajale ülesande olla telefoni kaudu kättesaadav, siis tuleb tagada, et sõidukis, millega ta tööd teeb, on vabakäe- või muud sarnased seaded ning et töötaja neid ka kasutaks.
Mina teen kaasliiklejatele märkuse, kui näen neid sõidukit juhtides telefoni näppimas või sellega rääkimas. Üks korrale kutsumise vahend on ühiskondlik hukkamõist. Ma usun, et kui kaasliiklejad pidevalt ühiste reeglite järgimist adresseerivad, siis küll jõuab lõpuks kohale arusaamine, et roolis telefonis olla on vale. Täpselt samamoodi saavad märkuse teha kõrvalistujad või lähedased, kelle pereliige on autoroolis ja telefonis. Ka töötajatele saab märkuse teha ettevõtte juht. Ka politsei teeb seda. Hiljuti hakkasime saatma firmaautode roolis kõrvalisi tegevusi harrastanud juhtide töökohta kirju, kus juhime probleemile tähelepanu. Kuuldavasti on sageli sellise märkuse tegijaks hoopis laps, kes sageli ohutusreeglitesse palju kohusetundlikumalt suhtub. Sotsiaalne surve on suure mõjuga. Ära vaata kõrvale, kui näed juhti, kes roolis telefoni näpib, silmi värvib, burgerit sööb või tooli alla kukkunud rahakotti otsib. Märka, sekku, reageeri ning ole ise eeskuju. Samas ei tohi püüd kedagi liikluses korrale kutsuda teisi ohtu seada. Sõidukiroolis telefoniga teise juhi keelatud tegevust filmides ei erine üks rikkumine teisest. Oluline on ise rahulikuks jääda ja leida märku andmiseks ohutu moodus.

Meie ümber on väikesed liiklejad, kes õpivad käituma meie järgi. Ole neile eeskuju igal ajahetkel. Ohutut kooli algust ja turvalist liiklemist!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena