Pilguheit minevikku: riigireetmises süüdimõistetuid on Eestis neli
Hermann Simm
21. septembril 2008 vahistati Herman Simm ja tema abikaasa Heete Keilas, Rõõmu kaubamaja ees. Hermanit kahtlustati salastatud teabe ebaseaduslikus kogumises ja selle edastamises välisriigile. Heete vabastati pärast 48 tundi vahi alla hoidmist ning hiljem vabastati kahtlustest.
Eesti kaitsepolitsei teatas, et Herman Simm andis Venemaa välisluureteenistusele SVR üle vähemalt 3294 Eesti sisedokumenti. Nende hulgas oli 386 Euroopa Liidu ja NATO-ga seotud dokumenti kommunikatsioonisüsteemide, vastuluure ja kaitsepoliitika kohta, osad neist salastatud.
25. veebruaril 2009 tunnistas Harju maakohus Herman Simmi süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises ja mõistis talle kokkuleppemenetluse tulemusena liitkaristuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse ning Simmilt mõisteti välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni. Herman Simm on esimene riigireetmise eest süüdi mõistetud isik taasiseseisvunud Eestis.
Aleksei ja Viktoria Dressen
Kaitsepolitsei arreteeris Aleksei ja Viktoria Dresseni 23. veebruaril 2012. aastal. Nad peeti kinni Tallinna lennujaamas, kus Viktoria Dressen plaanis koos salajase informatsiooniga minna Tallinn-Moskva lennule. Aleksei Dressen oli lennujaamas abikaasat saatmas.
Aleksei Dressen tegi kapos karjääri, aga 2001. aastal sattus Dressen sekeldusse, üritades operatiivtööks ette nähtud raha kasutamise dokumente valesti vormistada. Sellega kaotas ta ülemuste usalduse ja tema auastet alandati, ning ta viidi üle vähetähtsa osakonna juhiks.
Harju maakohus mõistis nad 2012. aasta juulis süüdi riigireetmises ja ametialase teabe edastamises. Aleksei Dressenile mõistis kohus karistuseks 16 aastat vangistust ja Viktoria Dressenile kuus aastat vangistust viieaastase katseajaga.
Ühtlasi mõistis kohus Dressenitelt välja kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot ning konfiskeeris Dressenitelt läbiotsimiste käigus leitud 23 556,85 eurot sularaha ning nende omanduses oleva korteri. Aleksei Dressen loobus 2005. aasta 15. oktoobril kodakondsusest, üle-eelmise aasta 3. novembril võttis valitsus Viktoria Dressenilt kodakondsuse ära.
25. septembril 2016. aastal andis president Toomas Hendrik Ilves Dressenitele armu ning päev hiljem vahetati ta Eston Kohvri vastu välja. Viktoria Dressen oli läinud Venemaale juba varem.
Vladimir Veitman
7. augustil 2013 pidasid kaitsepolitsei töötajad kinni endise kolleegi Vladimir Veitmani kahtlustatuna riigireetmises, täpsemalt salastatud teabe edastamises Venemaa Föderatsiooni eriteenistustele.
Vladimir Veitman oli töötanud kaitsepolitseis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastatel 1991-2011. Vladimir Veitman oli töötanud kaitsepolitseis tehniliste toimingute spetsialisti ametikohtadel aastatel 1991-2011. Koostööst Venemaa Föderatsiooni välisluureteenistusega saab rääkida aastast 2002. Veitmanil ei olnud ligipääsu EL ega NATO saladustele.
30. oktoobril tunnistas Harju maakohus riigireetmises, ametialase teabe edastamises ning riigisaladuse avalikustamises süüdi Vladimir Veitmani. Kohus mõistis Veitmanile liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
Uno Puusepp
2014. aasta detsembris andis Uno Puusepp intervjuu Venemaa telekanalile NTV, kus ta väitis, et edastas Veitmaniga ühise kontaktisiku Nikolai Jermakovi kaudu FSB-le salastatud infoallikaid. Dokumentaalfilmis "Meie mees Tallinnas" väidab ta, et töötas 20 aastat FSB agendina ning pani strateegiliste infoallikate koopiad salakeldrisse, kust hiljem võttis neid Nikolai Jermakov ja toimetas Venemaale.
"Ilmselt hakkas Puusepp just pärast Veitmani vahistamist tegema plaane Eestist lahkumiseks, kuid otsustas esialgu siiski paigale jääda. Võimalik, et Puusepp viivitas lahkumisega selleks, et pärast spiooniskandaali mitte kohe silma paista. Ometi käis ta nagunii sageli Venemaal, kus elavad abikaasa sugulased," kirjutas tollal Eesti Päevaleht.
Paarkümmend aastat kaitsepolitseis töötanud Puusepp, kes Venemaa heaks luuras, käis kapos töötamise ajal ja hiljemgi korduvalt Venemaal. Arnold Sinisalu ütles, et 1996. aastal oli vist viimane kord, kui Puusepp käis Venemaal kapos teenistuses olles.
Puuseppa keegi süüdi mõistnud pole. Puusepa väidete kontrollimiseks alustas KAPO koostööd riigiprokuratuuriga kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 232 lg 1 (riigireetmine) sätete alusel.
