„Hetkel istun kohtumajas,” andis Kanuti aia jõugunoore ema teada. Ta sõnul ei ole midagi paremaks läinud. Poeg on ikka jooksus. „Joomised, ained ja nii edasi,” ütles ema. Kambakesi käivad noored endiselt Kanutis ja Linnahallis, „aga ka teistes kohtades,” jättis ema need täpsustamata. Poeg pole uuel õppeaastal „sammugi koolimaja uksest sisse astunud.” Ema lisas, et ka kool pole poja vastuvõtmisest huvitatud. Kohtuistungi tulemus: eelmisel aastal läbipeksmise eest karistuseks kriminaalhooldaja, aastane meelemürkide keeld ja nendest ravimine Lastehaiglas, koolikohustus ja läbipekstule hüvitiseks paarsada eurot.
Samas teine ema rääkis muutustest. „Ta räägib, et ei tegele sellega ammu,” ütles ema, et ta poeg käib kenasti koolis. „Sai vist oma ehmatuse kätte.” Poeg linna ei julge minna, on igal õhtul kodus. „Laupäeva õhtu on jah selline, kus laekub hiljem või öösel,” ütles ema. „Aga laekub.”
Noored Kanutisse kogunenud juba aastaid, kuid avalikkuse tähelepanusse jõudsid probleemid just selle suve lõpus. „See aasta hakkas nende tegevus meenutama juba organiseeritud kuritegevust,” ütles Svet. „Oli palju vaba aega, taheti teha midagi ägedat ja põnevat – võtta suvest viimast.” Just puudus tahtest teha oma vaba ajaga midagi muud viis noorte jõugustumiseni. Svet ise taunib terminit jõuk: „Noored hakkavad uhkustama ja bravuuritsema.”
Augusti lõpus tellis Tallinn Kanuti aeda ja teistesse kesklinna parkidesse turvafirma, et hoida järelvalve all noortekampade tegemiste poolt kontrollimatuks kujunenud avalik ruum. „Kogu aeg olid turvamehed kohal Kanutis, Toompargis ja Musumäel,” kommenteeris kesklinna vanem Vladimir Svet. Kümne päeva jooksul oli valve all 11 objekti: vanalinna ümbritsevad pargid ja kesklinna avalikud kohad. Ohtlikke intsidente Sveti sõnul ei olnud. Mõned korrad kahtlustasid turvamehed alaealisi alkoholi tarbimises, kus siis ka kutsuti politsei. Nüüdseks on turvamehed parkidest läinud.
Politsei Kesklinna jaoskonna juht Kaido Saarniit ütles, et väljakutsete arv suurenenud pole. „Tuntumad noorte kogunemiskohad oleme saanud kontrolli alla,” ütles ta. Linnaosavanema Sveti sõnulgi on olukord kontrolli all, kooliaeg on toonud vaikuse. „Aga tahame end turvaliselt tunda terve aasta,” rääkis ta vajalikust ennetustööst ka siis, kui noored koolis käivad.
Vladimir Svet tõi välja neli valdkonda, mis edaspidi linna poolt arendamist vajavad.
1. Ennetustöö
Politsei on käivitanud koos Tallinna koolide, linnaosavalitsuste ja sotsiaalametiga koostöö, et tugevdada ennetusvõrgustikku. „Meil on palju teenuseid – lastekaitse, noorsootöötajad, politsei –, aga seos nende oma vahel ja lastevanematega pole rahuldav,” tõdes Svet. „Ei saa nii, et kui üks spetsialist lõpetab, alustab järgmine tööd noortega nullist.”
2. Noorsootöö
Mobiilsed noorsootöötajad oskavad luua noortega otsest kontakti. „Minna parkidesse, kaubanduskeskustesse ja nendega suhelda,” kirjeldas Svet noorsootöötajate tegevust. „Võib-olla on vägivalda noore perekonnas, mistõttu noor otsib ise asjale läbi vägivalla lahendust. „ Üks variant on ta sõnul mobiilseid noorsootöötajaid linna poolt juurde palgata, teine aga leida abi vastavatelt MTÜ-delt, mille teenuse eest saaks linn tasuda. Viimast on linn ka varem teinud.
2. Mupole rohkem õiguseid
Politsei ressursse on võimalik Sveti sõnul mõistlikumalt kasutada, kui mupol oleks võimalus nende eest mõned tegemised enda kanda võtta. „Mupol peaks olema rohkem õigusi, kasvõi sama palju kui turvameestel, et võiks korrarikkuja kinni pidada kuni politsei tulemiseni,” ütles ta. Nii oleks politseil võimalik suunata oma jõudu teistesse tegevustesse, menetlusse ja tegelemaks probleemi teiste aspektidega. „Ja ka igasugused plekimõlkimised võiks lahendada mupo, et politseil oleks vabamad käed.”
3. Turvalisus parkides
Turvameeste kohalolek oli jõuline signaal, et võib jalutama minna vägivalda kartmata. „Inimesed tulid turvamehi tänama, et nad seal olid,” ütles Svet. Mundris valvurite ööpäevaringset viibimist parkides ei pidanud ta aga põhjendatuks. „Aga kesklinnas peaksime pargivahi süsteemi looma küll,” tõi esile Svet idee kolme-nelja alalise pargivahi positsiooni loomisest, kes oleks mundrites, vastava väljaõppega ja kutsuksid vajadusel korrarikkujatele turvamehe. „Oleks võimuesindaja, kes vastutaks seal korra eest.”
„Kas on valgustus, kas on kaamerad? Kas haljastus loob suletud nurgad, kus saavad pesitseda asotsiaalid ja vägivallatsejad, kes peletavad teised inimesed pargist eemale?” sõnas Svet teise punktina parkide turvalisuse arendamise kohta. Ta sõnul oleks vaja parkidesse ka piisavalt inventari, et meelitada rohelusse aega veetma piisavalt erinevaid sotsiaalseid gruppe.
Küll aga on Kanutis kõik kirjeldatu olemas. „See pole musternäidis. Kuid küsimus on, kui tajutav on turvalisus,” ütles Svet. Toompark ja Šnelli tiigi äärne on ta sõnul näited, kus peaks pargi muutma avatumaks ja turvalisemaks seadusekuulekatele ning kehvemaks neile, kelle soov on haljastuse varjus korda rikkuda.
Linnaosavalitsus plaanib pargid läbi käia koos politsei ja arhitektidega, et leida parandamist ja muutmist vajavad kitsaskohad. „Lambi vahetamine eredama vastu ei võta muidugi palju raha, aga pargi ümbertegemine on keeruline,” tõdes Svet vanalinna ümbritseva pargiala totaalse ümberehitamise keerukust. „Roheline ring on muinsuskaitse all, mida niisama üles ei saa kaevama minna.”
