Maria Jufereva: Riina Solman & Co, teie rong on läinud!
"Paljude poliitikute probleem on selles, et nad oskavad rääkida vaid oma erakonna äraleierdatud loosungites, kuid oskus mõelda globaalselt ning arvestada muutusi ühiskonnas on pikapeale atrofeerunud. Just selline tunnetus jäi mulle peale seda kui tutvusin reformierakondlaste ning Isamaa liikmete liitkooli idee vastaste seisukohtadega meedias," kirjutab Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.
Mitut keelt on vaja, et tunda ennast Eestis enesekindlalt?
IRL-i liikmest linnavolinik Riina Solman demonstreeris oma paljasõnalise ja loosungliku rünnakuga Põhja-Tallinna Linnaosa vanema Raimond Kaljulaidi vastu (EPL, 07.09.18) vaid oma võhiklikust nn vene küsimuses.
Esiteks, pr Solmani arvates soovis liitkoolist diskuteeriv Raimond Kaljulaid meele järgi olla või lausa pugeda venekeelsetele valijatele. Hea Riina, te isegi ei kujuta ette, kui suur eksiarvamus see on! Arvate, et eranditult kõik venekeelsed lapsevanemad unistavad oma lapse viimisest kakskeelsesse liitkooli? Pean teid kurvastama, sellist ühistungi ja üksmeelt venekeelsete lapsevanemate hulgas ei ole ja veel vähem saab selle ideega „meeldida“ kõigile vene emakeelega valijatele. Mina olen veendunud, et see idee realiseerida, tuleb enne leida konsensus meie ühiskonnas. Kuniks seda ei ole aga tehtud, jäädaksegi vehkima loosungitega ning lihtsalt ehmatatakse inimesi ning konsensust ei tekkigi.
Teiseks, te rõhutate veel kord IRL-i unistust ning veendumust viia kõik venekeelsed lasteaiad ja koolid üle eestikeelsele õppele kohe ja nüüd. Olete te kindel, et see meeldiks kõigile eestlastele, venelastest rääkimata? Kas tõesti arvate, et eestikeelsest perest lapsed ei pea teadma — siin elavad ka teistsuguse koduse keele, kultuuri, traditsioonide või temperamendiga inimesed. Veelgi enam. Nad ei kaoks ju ka siis kuskile. Ikka oleks nad ju meie kõrval. Oleks osa meie ühiskonnast. Kas ei oleks mugavam ja loomulikum kui ka nemad mõistaksid, et millest räägivad nende teiskeelsed eakaaslased, mis on nende mured ja rõõmud. Kuidas näiteks soomlased suudavad suhelda ja aru saada oma rootsikeelsete kaasmaalastega ilma tühipingeteta? Tean mitut venekeelset peret, kes on viinud oma lapse teadlikult eestikeelsesse lasteaeda või keelekümblusklassi ja kujutage ette, isegi puht eestikeelset peret kes viib oma last venekeelsesse lasteaeda ja tunneb siirast rõõmu, et laps oskab laulda või luuletust lugeda vene keeles. Kui see ei ole loomulik integratsioon ja maailmapildi avardumine siis mis see on?
Kolmandaks, hea Riina Solman, Venemaa oli ja jääb Eesti naaberriigiks. Sinna ei ole midagi teha. Naabritega suheldakse, sinna reisitakse, jäävad isiklikud-, majandus-, kultuur- ja turismikontaktid ning need suhted kestavad. Seetõttu ei maksaks alahinnata naaberkeele oskuse mõistlikkust Eestis. Ükski keel ei jookse mööda külge alla. See avardab inimese maailma ja tema maailmavaadet.
Venelased kohanevad ebastandardsetes olukordades paremini
TÜ Narva kolledži poolt viidi läbi uuring „Kuidas õppida koos? Liitgümnaasiumide õpilaste väärtushinnangud, hoiakud ja hakkamasaamise strateegiad mitmekeelses ja mitmekultuurilises koolis”. Selle peale kostis aga Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder: „Meie pole nõus andma oma lapsi lõimumiseksperimendi katsejänesteks!“ Emana ma nõustun selle formuleeringuga. Ükski normaalne lapsevanem ei tahaks, et tema lapse peal tehakse inimkatseid. Teisalt on aga venekeelsetest peredest lapsed edukalt olnud „katsejänesteks“ juba aastaid ja võivad oma kogemusi jagada eestikeelsetele eakaaslastele ja nende peredele. Ülalmainitud uuringus osalesid muuhulgas ka õpilased üheksast
liitkoolist, kus õpivad koos lapsed nii eesti- kui venekeelsetest peredest. Uuringust selgus, et venekeelsetest peredest pärit liitkooli lapsed on ebastandardsetes olukordades paremini kohanduvad. Nad olid kursis eesti keele ja kultuuriga (kes muidugi rohkem, kes vähem). Kõige adaptiivsemad olid näiteks keelekümblusklassides käinud lapsed. Eestikeelsest perest pärit lastele oli aga kokkupuude teiskeelsetega vaat et kultuurišokk. Neile oli raske aduda teistlaadset temperamenti, väärtusi ja käitumismustreid. Eestikeelsed lapsed ei olnud enamasti varem kunagi kokkugi puutunud venekeelsete eakaaslastega. On see siis normaalne üha enam avarduvas ja globaliseeruvas maailmas ja kas ehk peaks siiski teadvustama juba varases nooruses, et suur maailm on siiski mitmekeelsem, mitmekultuurilisem ning mitmetahulisem? Kui eestikeelsetele lastele valmistas raskusi just koosõppe psühholoogiline ja emotsionaalne pool, siis venekeelsetele lastele oli kõige suuremaks katsumuseks ebapiisav eesti keele oskus. Kuid koosoldud õpiajaga need probleemid enamasti ületati nagu näitas uuring.
Kuidas edasi?
Selleks, et otsustada — mis teed läheb meie riigis koolisüsteem, tuleb diskussioon viia poliitika, loosungite ja lahmimistasandilt ära. Praegune haridussüsteem on mitmetahuline. On eesti koolid, vene koolid, keelekümblusega koolid, 60-40 keeleõppe süsteemiga vene koolid, liitkoolid jne. Igas neist on midagi head ja kogemusi andvat. Nüüd peakski hääle- ja otsustusõiguse andma spetsialistidele, pedagoogidele ja lapsevanematele, et kuis edasi? Millised õppevormid on eesmärgipärasemad ja tulemuslikumad Eesti kontekstis? Las nemad ise otsustavad.
Võimalik, et parim know-how on just mitmetahulisuses ja valikute rohkuses. Peamine on minu arvates, et kõikide koolide eesmärk oleks anda lapsele parim võimalik haridus ning miks ka mitte seda lausa kolmes keeles — eesti, vene ja inglise!?
