Roolikeeramise ajal nutitelefoni näperdamise eest võib trahve saada lõpmatuseni. Juhiluba selle eest ära ei võeta
Teisipäeval korraldas politsei- ja piirivalveamet mitmel pool üle pealinna reide karistamaks autojuhte, kel jääb roolikeeramise ja käiguvahetamise kõrvalt aega ka telefoni näppida. Trahvikviitungeid tuli kirjutada päris palju, ent reidipäeva algus ei ennustanud lõuna paiku lõppenud operatsiooni õnnetut tulemust. Esimese tunniga, mille Kesklinna jaoskonna töötajatega veetsin, oli vahele võetud vaid üks telefoni kasutanud juht. Jõudsin juba rõõmustada ja uhkegi olla selle väikese arvu üle. Kuid teise tunni algusega hakkas rikkujaid parklasse ilmuma kui seeni pärast vihma.
Esimesed paar rikkujat leppisid oma saatusega kiiresti, aga leidus neidki, kes esiti oma tegu tagasi ajasid ja tõestust nõudsid. Selleks tarbeks oligi välijuht Eerik Purgel kohapeal kolmjala ja kaameraga, millel ees objektiiv, millega on võimalik nutijoodik ka päris kaugelt tabada. Ka vabandused olid rikkujatel erinevad, mõni lausa koomiline. Enamasti küll tunnistati pattu ja kahetseti, kuid üks nooremapoolne meesterahvas väitis järjekindlalt, et tema sügas, telefon käes, kõrva. Kuni tuli välijuht Purgel ja näitas talle fotot, siis enam kõrva sügamisest juttu ei tehtud. Aga trahvi, seda tehti küll ja veel.
„Esmane tõestus on fototõend. Meil on hea võimalus kasutada suurt objektiivi, valime koha ja pildistame. Ei ole ka hullu, kui see foto pole täiuslik, sest alati näen ka ise ja mind saab tunnistajana üle kuulata,” sõnas PPA välijuht Purgel ning lisas, et väga tõrksaid kodanikke siiski ei olnud. „Oli üks kodanik, kes soovis fotot näha. Tema vabandus oli see, et ta sügas kõrva, tegelikult see nii ei olnud. Fotol oli ikkagi näha, et ta käes oli telefon. Enamasti alustatakse väärteomenetlust,” kirjeldas Purgel.
Maksimaalne trahvisumma sedasorti mõtlematuse eest on 80 eurot. Nii et kel see summa parasjagu rahakotis liigset ruumi võtab, ei pea palju põdema. Autoroolis olles võib telefoniga tegutsedes politseile vahele jääda nii palju, kui kulub, juhilubagi jääb taskusse, sest tegemist on „muu rikkumisega”, mille puhul kordusrikkumist ei arvestata. Erandiks on juhtum, mil tekitad telefoni sõrmitsedes liiklusohtliku olukorra. Siis ei halasta politseinik kiirmenetluse ja kuni 80 eurose trahviga, vaid kasutusele võetakse karmimad meetmed.
Kuidas saada teada, kui suur trahv rikkujat ees ootab? Selle otsustab politseinik, kes rikkumise registreerib. Seejuures võetakse arvesse autojuhi varasemat liikluskäitumist. Pisut ilmselt sedagi, mismoodi kodanik võimuesindajaga käitub. Niisamuti täheldasin kahes reidikohas aega veetes, et mida uhkem auto istmiku all, seda suurem võimalus, et roolis on küllaltki ennasttäis rikkuja. Mercedese kabrioleti rooli keeranud meesterahvas pani korrakaitsja närvid päris korralikult proovile, pannes sellele pahaks, et talle kohe trahv välja kirjutati, selmet vaid hoiatusega piirduda. Aga mis sa teed, ega trahvi kirjutamine pole turulkäik. Kauplemiseks ruumi ei ole, otsus on otsus ja seda tuleb austada. Nii tunnistaski kabrioleti omanikuga tegelenud korravalvur, et sellist psühholoogilist piiride katsumist tuleb teinekord ette küll, kus korrale kutsutav kodanik viimases meeleheites või lihtsalt ülbusest ennastunustavalt sõrgu vastu ajab. Teineteise järel võeti rajalt maha nii töösõite tegevaid kodanikke kui ka muid asju ajavaid inimesi, autoroolis nutitelefoni kasutamist tunnistasid nii ehitusmehed kui ka kuller.
Politsei- ja piirivalveameti välijuht Eerik Purgel tõdes, et hea on see, et need inimesed tuvastati. „Me saame nendega rääkida, suhelda ja parandada võimaluse korral nende käitumist. Iga inimene peaks hoolega mõtlema, mida ta rooli taga teeb. Sellest võib sõltuda kellegi elu – ülekäigurajal võib olla laps, aga kui te sõnumeerite, võib sellel olla halb tagajärg,” sõnas Purgel. Kohapeal tööd teinud politseinikud said peotäie Delfi kampaania „Roolis ei loe” kleepse, millest nii mõnegi ka laiali jagasid, et rikkujatel oleks edaspidi meeles vaid autojuhtimisega tegeleda.
