Sarapuu sõnas, et Turu-Uuringute vastne uuring näitab selle aasta kõrgeimat toetust ning ta tänas kõiki, kelle eelistus on sidusam ja solidaarsem ühiskond. Toetuse tõus tuleneb tema sõnul eelkõige aktiivsest tööst. „Olime suvel aktiivsed tänavatel otsuseid selgitamas ning tulime välja uute ideedega. Liitunud on erakonnaga äsja Kaido Höövelson ning Jaan Õunapuu ning meeskond täieneb veelgi, et saavutada valimistel tugevaim toetus,“ kinnitas Sarapuu, et erakonna eesmärk pole vähem ega rohkem kui valimiste võit.

Ta lisas, et Keskerakond pöörab tähelepanu küsimustele, mis päriselt mõjutavad sadu tuhandeid inimesi igapäevaselt: erakorraline pensionitõus, noorte perede eluasemelaenu võimaldamine, hooldusteenuse parandamine, lapsetoetuste tõus jm. „Vastukaaluks püütakse põhiküsimusena jätkuvalt lauale panna kasutatud kaarte. Näiteks haridusvaldkonnas pole tänased suurimad hõikajad ministriametitki pidades ligemale 20 aasta jooksul suutnud retoorika kõrval pärissamme astuda. Seetõttu ei näi eesmärgid siirad, vaid tulenevad valimistest,“ tõdes ta.

Sarapuu hinnangul on valijad andnud Reformierakonnale enne Eesti 200 tulekut avansi, sest Danske rahapesuskandaali, VEB-fondi kahtluste, sisepingete või lubaduste najal, mida kritiseerivad tuntud reformierakondlasedki, on suurim opositsioonierakond suutnud toetuse languse siiski peatada. „Kindlasti ootavad toetajaid aga rohkem neid ideid, mis endisele liberaalsele erakonnale enam väärilised,“ arvas fraktsiooni juht.


Reitingud näitavad Sarapuu sõnul, et Keskerakonnaga hirmutamise taktika enam ei toimi. „Majandus kasvab, eelarvepositsioon on hea ning välis- ja julgeolekupoliitikas on järjepidevus. Kokku on lepitud riigieelarve, mis muuseas panustab tugevalt tervishoidu, politseinike ja päästjate palgatõusu ning haridusse,“ tõi ta välja. Kindel on ta selleski, et riigieelarve edasistel aruteludel tõuseb ka koalitsioonipartnerite toetus, sh Isamaal ning ka Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal. „Tänane koalitsioon on viinud ellu väga palju olulisi otsuseid ning olnud igati toimekas, otsides murekohtadele lahendusi, mitte vaid kõlavaid sõnu. Usun, et Eesti inimesed hindavad seda ka 3. märtsil,“ leidis ta.