Eesti 200 vedaja Priit Alamäe: Eestisse on teretulnud kõik inimesed, kes tahavad siin töötada ja makse maksta
Eesti 200 varivalitsuse peaministrikandidaat Priit Alamäe ütles, et on vastu astmelisele tulumaksule ja klassikalisele ettevõtete tulumaksule, aga toetab välistööjõule ajutiste töölubade andmist.
Poom: kas näete riigieelarves kohti, kust saaks kärpida, et selle paneks kinni?
Tahaksime teha aastal 2020 põhimõttelise restardi koos nulleelarvega. Võtta kõik riigi funktsioonid ja kulud lauale ja küsida iga asja kohta, kas seda on tegelikult ka vaja. Täna riigeelarve tekib nii, et on baaskulutused ja küsitakse, kas panna sinna midagi juurde.
Poom: tooge üks näide?
Ütleme välja, et välispoliitikal on kaks dimensiooni, majandus ja turvalisus. Vaatame üle kogu välissuhtluse ja paneme kinni need tegevused, mis ei lähe nende kahe tegevusega kooskõlla. Nii vaatame meie saatkonnavõrku hoopis teise pilguga.
Koorits: milline on Eesti 200 seisukoht võõrtööjõu osas?
Eestisse on teretulnud kõik inimesed, kes tahavad siin töötada ja makse maksta.
Koorits: kas teretulnud on ka ukrainlane, kes tahaks tulla Rimi kassasse kassiiriks?
Praeguse täistööhõive juures, siis miks mitte. Järgmise majanduskriisi ajal, kui tööpuudus tõuseb 10 protsendini, saame need ajutised tööload ära lõpetada.
Poom: ütlete, et kõik riigiettevõtted börsile. Kui palju te Nordica eest raha saate?
Nordica on teinud supertööd. Eestlastele meeldib iriseda lendude hilinemise ja ärajäämise üle, aga Nordica on 2-3 aastaga üles ehitanud korraliku rahvusvahelise lennufirma, teenib kasumit, tegutseb üle Euroopa. Müts maha.
Miks on vaja börsile viia? Meil on vaja tõmmata kapitaliturgu käima. Meil on vaja suurendada ettevõtete hulka, kuhu saab investeerida. Eesti börs on täna nii väike, et siin lihtsalt ei ole likviidsust. Kui need ettevõtted viia börsile, kaob ära jauramine sellest, et kas tegemist on korruptsiooniga, ettevõtted tõmmatakse valguse kätte.
Koorits: kas kõik Nortali töötajad on tööl töölepinguga või on teil ka inimesi, kes saavad raha ka OÜ arvele või mõne muu skeemiga?
Meil on Eestis 350 inimest ja üle maailma ligi 700. Meil oli umbes kaks aastat tagasi täitsa palju inimesi, kes tahtsid teha läbi oma OÜ. Siis tegime selle reformi ära, nüüd on võibolla mõned üksikud jäänud, kellel on mingi muu põhjus, näiteks inimene osutab teenust mitmele ettevõttele. Tegime selle liigutuse ära siis, kui ühiskonnas teema kerkis ja leiti, et OÜtamine ei ole okei.
Koorits: mida arvate astmelisest tulumaksust?
Ei arva hästi. Eestis juba kehtib astmeline tulumaks tulumaksuvaba miinimumi näol. Küsimus on, kas peaksime hakkama sinna veel mingeid kõrgemaid astmeid laduma ja karistama sellega inimesi, kes on rohkem tööd teinud ja edasi pürginud. Ei, mina seda ei poolda.
Koorits: mida arvate ettevõtte tulumaksu praegusest süsteemist? Kas ta on praegusel kujul hea või seda tuleks reformida?
Mida ma ei toeta, on klassikalise ettevõtte tulumaksu sisseseadmist. Peale ettevõtete tulumaksu kaotamist tulid ettevõtete kasumid varjust välja, ettevõtted muutusid hüppeliselt väga kasumlikuks ja see on positiivne. Olen vaadanud teistes riikides ostmise eesmärgil ettevõtteid, lähed kellegagi rääkima, öeldakse, et jah, meie ettevõtte kasumiaruanne päriselt kõike ei kajasta. Eesti võtete kasumiaruanne kajastabki ettevõtete tegelikku olukorda. See on positiivne kultuuriline muutus.
Poom: kui Eesti maksusüsteemi peetakse üldiselt väga heaks, siis läbi käib rahvusvahelistest soovitustest kohalike maksude puudus, on soovitatud kinnisvaramaksu. Kas maamaks võiks tulla tagasi? Kas inimesel võiks olla maksuside kohaliku omavalitsusega?
Praegu saab omavalitsus tulu inimese tulumaksust. Täna on omavalitsustel väga väike motivatsioon tegeleda investeeringutega, kui kuhugi ehitatakse näiteks tehas.
Poom: võibolla oleks nii mõnigi vald või suurlinn olnud oluliselt leplikum, kui ta teaks, et sealt tuleb maksutulu?
Absoluutselt. Täna ei ole sellist seadusandlikku raamistikku, mis võimaldaks tselluloosiinvestoritel minna kogukonna juurde ja öelda, et kuulge, ehitame siia tehase, sellised on riskid, aga tänu sellele teie kogukonda tuleb nii palju raha juurde, mille eest saate uue kooli, lasteaia. Siis väheneb ka oma tagaaiast eemaleajamise fenomen. Täna ei näe inimesed investeeringutest endale kasu, kui näevad, on teine jutt.
