Uuring: eestlased Soomes peavad end soomlastega võrdseks ja teistest sisserändajatest paremaks
„Eesti sisserändajad hindavad Soome heaoluriiki väga ja võrdlevad Soome ühiskonda Eesti omaga, kus üksikisik ei saa näiteks töötuks jäädes oodata riigilt samasugust toetust,” märgib Helsingi ülikooli rootsi sotsiaal- ja kommunaalkõrgkooli teadur Rolle Alho, kes on koos Tampere ülikooli lektori Markku Sippolaga uurinud, millisena näevad eesti sisserändajad Soome heaoluriiki, vahendab Aamuset.
Uuringu käigus intervjueeriti 51 Soomes elavat eesti sisserändajat. Intervjueeritute püüe saada heaoluühiskonna täieõiguslikeks liikmeteks kerkis esile ühelt poolt nende positiivsetes tunnetes heaoluriigi institutsioonide ja normide suhtes ning teiselt poolt ka selles, et nad peavad distantsi teiste sisserändajate gruppidega, kes nende arvamuse järgi ei elata ennast Soomes tööd tehes ega ole seega heaoluteenuseid „ära teeninud”.
„Eesti sisserändajad rõhutasid tugevalt, et on nii öelda head töötajad ja maksumaksjad ning on seega ära teeninud oma koha heaoluriigis. See peaks neid nende arvamuse kohaselt asetama võrdsesse positsiooni sünnipäraste soomlastega,” ütleb Alho.
Distants teiste sisserändajate gruppide suhtes tuli mõnedel juhtudel esile ka rassistlike kommentaaridena sisserändajate kohta, kes intervjueeritute sõnul kasutavad süsteemi kurjalt ära.
„Praeguse hetke teravnenud sisserändediskussioonis tuleb meeles pidada, et eestlastel on teistest kergem Soome sisse sulada ja keel ära õppida. Eestlased ei koge rassismi ja diskrimineerimist samal viisil kui paljud teised sisserändajate grupid. Teisalt on meie intervjueeritud isikutel vähe arusaamist nendest põhjustest, mille tõttu teatud grupid jäävad tihti ilma tööta ega suuda ühiskonda nii öelda integreeruda nii kergesti,” märgib Alho.
„Erinevate sisserändajate gruppide vahel on teatud pingeid ja isegi rassismi. Üritatakse retooriliselt asetada end erinevasse positsiooni ja teha ennast tähtsaks. Küsimus on kindlasti üldinimlikus vajaduses ennast esile tõsta,” ütleb Alho.
Alho näeb sarnasusi intervjueeritud Soomes elavate eestlaste positsiooni ja Rootsis elavate soomlaste positsiooni vahel. Seal tegutsevad paljud soomlased aktiivselt paremäärmuslike Rootsi Demokraatide ridades ja on sisserändekriitikute poolel.
„Psühholoogiliselt võib olla kergem samastada end enamusega ja distantseeruda teistest sisserändajatest.”
„Me rõhutame, et eesti sisserändajate esmane motiiv Soome tulekuks on see, et nad tahavad olla heaoluühiskonna täieõiguslikud liikmed. Tehes tööd ja makstes makse saavad nad töötajatena ka heaoluriigi toetust,” ütleb Alho. „Tahame siiski rõhutada, et kuigi eestlased hindavad Soome heaoluriigi pakutavat kaitset, ei viita miski niinimetatud heaoluturismi poole püüdlemisele, sest sisserände peamine põhjus on Soome pakutavad suhteliselt kõrged palgad ja head töövõimalused, mitte ühiskonna toetus.”
