Kaitseminister Jüri Luik: Eesti annab vajadusel oma kübervõimed NATO-le
Kaitseminister Luige sõnul on NATO vastane juba täna selgelt arvestatava kübervõimekusega ning kriisi puhul ei saa NATO taluda olukorda, kus liitlaste süsteeme järjepidevalt rünnatakse. “Liikmesriigid peavad olema valmis erinevaid võimekusi arendades neid ka NATO-ga jagama ning sama põhimõte kehtib ka ründevõimekuste puhul,” ütles Luik, kelle sõnul kavatseb Eesti anda oma kübervõimed vajadusel NATO käsutusse. Eesti lähtub oma küberväejuhatust arendades maksimaalselt ka alliansi huvidest ning vajadustest.
Sarnaselt operatsioonidel kasutatavate erinevate sõjaliste võimete panustamisele, tugineb NATO ka küberründe võimete puhul liitlaste panustele ning neid kasutatakse puhtalt kaitse-eesmärkidel. Lisaks Eestile on näidanud üles valmidust küberründe võimega panustada Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Holland ja Taani.
Täna hommikul arutasid liitlasriikide kaitseministrid ka alliansi tuumavõimekustega seotud küsimusi, samuti käsitleti keskmaa-tuumarelvastuse lepingut (Intermediate-Range Nuclear Forces Treaty), mida Venemaa on asunud salaja keskmaa tuumarelvastust arendades rikkuma.
Eile kogunesid kaitseministrid NATO-Gruusia komisjonis, kaitseministrite õhtusöögil olid kõne all ka kaitsekultustega seotud küsimused.
