The Economist: Balti riigid kardavad Euroopa sõltumatust USA-st
The Economisti sõnul on Berliinis, Brüsselis ja Pariisis hakanud moodi minema Euroopa Ameerikast sõltumatumaks muutvast „postatlantilisest” välis- ja kaitsepoliitikast rääkimine.
„USA ei saa enam olla ega hakka enam olema Euroopa stabiliseerija ja kaitsja,” kirjutas grupp Euroopa intellektuaale eelmise aasta oktoobris Saksa nädalalehes Die Zeit.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, kes on oma riikide mõõdupuude järgi atlantitsistid, ei ole selliseid väiteid toetanud, kuid isegi nemad on öelnud, et Euroopa ei saa enam toetuda Ameerikale, kirjutab The Economist.
See, mis näib Lääne-Euroopa mugavates välispoliitikasalongides suurejooneline ja trotslik, on Balti riikide juhtide jaoks The Economisti hinnangul soovmõtlemine ja vastutustundetu.
The Economist kirjutab, et sellistes linnades nagu Riia on Venemaa lähedane, vahetu ja hirmutav. The Economist tuletab meelde 2007. aasta Vene küberrünnakut Eesti vastu, Vene sõjalennukite pidevat lendamist Balti õhuruumi lähistel ning Vene televisiooni alalist ässitavat desinformatsiooni suure vene vähemusega ühiskondades.
The Economist meenutab Läti-Ameerika politoloogi Nils Muižnieksi sõnu: „Jutt strateegilisest autonoomiast tekitab meis kabuhirmu.”
Balti riikide juhid esitavad sellele „strateegilisele autonoomiale” The Economisti sõnul praktilisi vastuväiteid: Euroopal puudub raha, aga ka tahe luua tõeline asendus Ameerika julgeolekuvihmavarjule, Euroopa Liidu olemasolevad lahingugrupid, mis on osa ettevaatlikust liikumisest oma sõjalise võimekuse suunas, on jäänud kasarmutesse, sest poliitikud vaidlevad selle üle, kus ja kuidas neid kasutada, ning kõik strateegilist autonoomiat meenutav nõuaks aastakümneid investeeringuid ja poliitilist arengut.
