Bosnia-Hertsegoviina presidentuuri valimistel võitsid serbia ja bosnia natsionalist

Bosnia ja Hertsegoviina kolmeliikmelises presidentuuris võitsid vastavalt serblaste ja bosnialaste esindaja kohad serbia natsionalistide juht Milorad Dodik ja moslemite suurima erakonna juht Šefik Džaferović, teatas valimiskomisjon täna.

Horvaatide koha võitis mõõdukas Željko Komšić, kes on juba kahel korral presidentuuris horvaate esindanud. Komšić kogus 49,5 protsenti häältest ja edestas natsionalisti Dragan Čovićit horvaatide suurimast erakonnast HDZ, vahendab Reuters.

Dodik kogus 55 protsenti häältest ja Džaferović 38 protsenti, teatas valimiskomisjoni esimees Branko Petrić, kelle sõnul oli valimisaktiivsus 53,3 protsenti.

Valimised olid Bosnia ja Hertsegoviina jaoks proovikivi, mis peab määrama, kas riik liigub edasi Euroopa Liidu ja NATO liikmelisuse suunas võib jätab etniline rivaalitsemine ta paigalseisu.

Presidendi- ja parlamendivalimistest võttis osa umbes 1,7 miljonit valijat.

Valiti ka kahe autonoomse regiooni – Serblaste Vabariigi ja Bosnia-Horvaadi Föderatsiooni juhid ja esinduskogud ning föderatsiooni kümne kantoni juhid.

Vene-meelne Dodik, kes on korduvalt rääkinud Serblaste Vabariigi eraldumisest ja ühinemisest Serbiaga, kuulutas end Banja Lukas valimiste võitjaks.

Analüütikud usuvad, et Dodik hakkab tegelema presidentuuri nõrgestamisega.

Čović väitis, et sai enamuse horvaatide häältest ja Komšić võitis ainult tänu bosnialaste häältele. HDZ nõudis uute etnilisel põhjal valimisringkondade loomist, kus horvaadid oleksid hääletanud ainult oma etnilist kandidaati.

„Sellised valimistulemused võivad põhjustada Bosnia-Hertsegoviinas enneolematu kriisi,” ütles Mostaris esinenud Čović.

On olemas reaalne võimalus, et föderatsiooni parlamendi ülemkoja moodustamine võidakse blokeerida, sest bosnialaste ja horvaatide erakonnad ei suutnud enne valimisi valimisseaduse muutmises kokku leppida.