Minister Mailis Reps: Eesti teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine
Minister Mailis Reps tõdes täna Riigikogu teaduspoliitika konverentsi avades, et Eesti teaduse valupunkt on ühiskondliku kokkuleppe puudumine ning ja tegi ettepaneku kaaluda erakondade ülest kompromissi, et jõuda teaduse rahastamise osas ühiskondliku kokkuleppeni.
„Usun, et kõik siinolijad on nõus, et mõjus teadus nõuab raha ning praegune teadus- ja arendustegevuse rahastamine Eestis ei ole piisav,“ ütles Reps. „Oleme riigina võtnud endale kohustuse investeerida 2% kaitsekulutustesse, miks siis mitte võtta samalaadne kohustus investeerida teadusesse. Selle tulemusena kaitseme oma riiki, rahvast, majandust ja kultuuri. Millises vormis ja kuidas see kokkulepe täpselt võiks välja näha – see on juba arutelu küsimus ja viskan siinkohal mõtte õhku.“
Minister kinnitas, et eesmärk jõuda teaduse riigipoolses rahastamises 1 protsendini SKPst kehtib. 2019. aasta riigieelarve on valitsusest Riigikokku saadetud ning selle kohaselt kasvab teaduse rahastamine uuel aastal ligi 20 miljoni euro võrra ja on siis 0,81% SKPst.
„Riigieelarve on alati valikute eelarve ning nendes valikutes peegelduvad ühiskonna prioriteedid ja valukohad,“ ütles minister Mailis Reps. „Selleks, et jõuda 1% eesmärgini, on vaja teaduse mõju ühiskonnale selgitada ning siin on teadlane ja minister ühes paadis ja sama eesmärgiga.“
Minister tunnustas Eesti teadlasi selle eest, et meie teadus on rahvusvaheliselt arvestataval kõrgel tasemel ja oleme võimelised riigina andma oma panuse ülemaailmses teaduskoostöös. „Paraku ei kuule ühiskond teadlaste saavutustest ega teadustöö võimalikest uutest rakendustest piisavalt,“ märkis Mailis Reps. „Teaduse olulisuse ja mõju selgitamine inimlikult ja arusaadavalt on meie kõigi ühine kohus – see on teadlase, teadusasutuse, rahastaja, arendaja ja poliitikakujundaja ülesanne.“
Minister Mailis Reps lisas, et teadus on hea näide sellest, kuidas ühise eesmärgi nimel koos panustades võib saavutada tulemusi, mis üksikutele inimestele, ettevõtetele, organisatsioonidele ja ka riikidele jääksid kättesaamatuks. „Olgu näiteks missioon kuule, uued elusid päästvad ravimid või keerulised küberkaitsesüsteemid. Kuid teadus ei saa garanteerida tulemust – seega peavad kõik osapooled uskuma, et lahendused on võimalikud ning ühiselt võtma selle nimel riske ja investeerima.“
Konverents teadus kui Eesti arengumootor toimub juba viiendat korda ja kannab tänavu pealkirjaga „Kuidas teadus kaitseb Eestit“. Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur, Riigikogu kultuurikomisjon, Rektorite Nõukogu, Teaduste Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeerium.
