Kümme aastat tervisetöötajate hoiatusi: noorte meeste tervis läheb üha halvemaks
„Enne sõjaväkke minekut tehtavad uuringud annavad järjest kurvastavamaid andmeid noormeeste üldtervisest,” kirjutas meestearst Margus Punab ligi kaheksa aastat tagasi Eesti Päevalehes. 2008. aasta 2. detsembril avaldatud artikkel „Noorte meeste tervis vajab senisest suuremat tähelepanu” järeldas, et arvutipõlvkonnast võrsunud noorte üldised kehalised võimed halvenevad juba aastaid järjekindlalt. „Oma töös näeme (noorte) meeste üha kasvavat kehakaalu, mis on kiiresti muutunud kõigis vanuserühmades Eesti meeste suurimaks terviseriskiks,” kirjutas Punab.
2016. aastal analüüsis Tervise Arengu Instituudi (TAI) terviseinfo 9. veebruari blogipostituses noorte meeste tervist Tallinna Kiirabi õde Ragnar Vaiknemets. Ta kirjutas, et meeste seas süvendavad kehva tervist ja haiguste sagenemist liigse kaloririkka toidu tarbimine, vähene puu- ja juurvilja tarbimine, vähene liikumine ning muud ebasoodsad elustiiliharjumused. „On kindlaks tehtud, et ülekaalulisusel on otsene seos selliste terviseprobleemidega nagu hüpertoonia, teise tüübi diabeet, südamehaigused, insult, hingamisprobleemid ja teatud tüüpi vähktõbi,” kirjutas ta. „Noored mehed, keda sellised haigused otseselt ei kimbuta, ei pööra erilist tähelepanu oma toitumisele ning ei otsi ka nõustamist toitumisalastes küsimustes.”
Statistikaameti andmetele tuginedes leidis Vaiknemets, et tollase seisuga peavad rohkem kui nelikümmend tuhat Eesti meest vanuses 25–34 tegelema tulevikus potentsiaalsete terviseprobleemidega.
Aastaid tagasi kiirabis karjääri alustades arvas Vaiknemets, et erakorraline meditsiin tegeleb peamiselt raskete traumadega, mis vajavad vältimatut esmaabi. „Nüüdseks pean tõdema, et suure osa kutsetest moodustuvad kroonilised terviseprobleemid, mis on suure tõenäosusega tingitud ebatervislikest toitumis- ja elustiiliharjumustest,” kirjutas ta.
Kiirabis töötades nägi Vaiknemets oma sõnul tihti elustiilist põhjustatud ennetatavate haiguste käes vaevlevaid inimesi. „Minu kogemuse järgi ei mõista inimesed tihti, kuidas kroonilised haigused tekivad ja milline on nende seos liigse keharasvaga,” julgustas ta konsulteerima meditsiinispetsialistidega.
Sama aasta märtsis kommenteeris 2012. aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut TAI vanemteadur Mare Tekkel. Uuring näitas, et terviseseisundi muutus oli tihti halvem just noortel 16- kuni 24-aastastel meestel. „Nende uuringutulemuste põhjal ei pane imestama, et tervena elatav eeldatav eluiga on 20-aastastel Eesti meestel (48,2 aastat) pea üheksa aastat lühem kui sama vanadel naistel," nentis Tekkel. Vananemisega vahe väheneb – 60-aastastel meestel (12,4 aastat) on see naistest lühem ainult neli aastat. „Kui tahame mingilgi määral vähendada negatiivseid üllatusi järgmisel rahvaloendusel, siis tuleb kohe ja praegu hakata riiklikul tasemel reaalselt tegelema Eestis elavate meeste, eriti noorte meeste, tervisekäitumise ja selle kaudu nende terviseseisundi parandamisega," tõdes vanemteadur kokkuvõtteks.
Eelmise aasta mais sedastas tollane kaitseminister Margus Tsahkna, et noorte meeste kehv tervis on müüt, mis tuleb purustada. „See, et meie poistest vaid 30% on tervise tõttu võimelised ajateenistuse läbima, ei vasta tegelikkusele. Soomes on see protsent 70 ja olen kindel, et meie noored ei ole nõrgemad kui Soomes. Viga on süsteemis ja seda tulebki muuta,” ütles Tsahkna. Ta seadis sihi tõsta ajateenistusse astuvate noorte osakaalu tollaselt 30 protsendi pealt 50-60 protsendini.
Tänavu kevadel Kaitseväe ja TAI poolt läbiviidud uuring kritiseeris ajateenistuse väljaõppesüsteemi. Füüsiline treening pole piisavalt läbi mõeldud ja läbiviijad piisavalt kompetentsed, et tagada kõigi ajateenijate stabiilset füüsilise võimekuse arengut kogu ajateenistuse jooksul. Ajateenistuse käigus tekkivate lihas-ja luuvaevuste vältimiseks oleks vaja rohkem tähelepanu pöörata lihashooldusele ja taastumisele. Uuringu tegijate arvates on olukorra parandamiseks vaja tõsta treeningute läbiviijate pädevust ja paremini läbi mõelda treeningpõhimõtted ja -kavad.
