DELFI BRÜSSELIS | EL-i liidrid lahkusid Brexiti-kohtumiselt sama targalt kui enne. Ratas: EL ei tagane, kõik sõltub Briti sisepoliitikast
Eile hilisõhtul pöördus Suurbritannia peaminister Theresa May ülejäänud EL-i riigijuhtide poole Brexiti-kõnelusi puudutava kõnega.
Sellele järgnes õhtusöök, kus 27 allesjääva liikmesriigi juhid kuulasid ära euroliidu pealäbirääkija Michel Barnier´ ülevaate. Nagu mitmel korral varemgi, tõdeti, et kokkulepe jääb käeulatusest välja. Seetõttu ei toimu novembris ka järgmist EL-i ülemkogu, kus loodeti jõuda leppe lõppversioonini.
May ei teinud oma kõnes uusi ettepanekuid, vaid ütles, et Iiri saart puudutavas vaidluses tuleb otsida loomingulisi lahendusi. Ülejäänud EL võttis kõne vastu jahedalt. Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani sõnul ei öelnud May midagi uut, ehkki tema kehakeel olevat mõjunud positiivselt.
Sama teravalt väljendus Leedu president Dalia Grybauskaitė, kelle sõnul on põhiprobleem brittide omavahelistes erimeelsustes. "Praeguseni ei ole Ühendkuningriigi poolel selget seisukohta ega ettepanekut," ütles ta. "Tahame, et keegi lõpuks ütleks, mida nad tahavad."
Ka Eesti peaminister Jüri Ratas ütles eile öösel Delfile, et leppe edasine saatus sõltub eelkõige Suurbritannia sisepoliitilisest olukorrast. "Töötame täna selle nimel, et kokkulepe sünniks," ütles Ratas. "Otsustasime, et jääme nende positsioonide juurde, mis on EL-is siiani olnud."
Ehkki praeguse seisuga lahkub Suurbritannia märtsis ühendusest automaatselt ja sellega kaasneb kaootilise Brexiti oht, ei pea Ratas sellist võimalust tõenäoliseks. "Kui räägime füüsilisest piirist Iiri saarel, siis ma arvan, et see teoreetiline võimalus on nullilähedane," ütles ta. "Iiri Vabariigi sõnum oli, et piiri ei saa tulla, see võib tekitada väga keerulise olukorra ja viia väga raskete ja traagiliste juhtumiteni. See ei ole mingi lahendus." Ratas tõi positiivse arenguna välja, et vaidlused Gibraltari tuleviku üle ja Küprosel asuvate Briti sõjaväebaaside üle on viimaks lahendatud.
EL nõuab, et Põhja-Iirimaa jääks igal juhul nii tolliliitu kui ühiseid siseturu reegleid täitma, et Iirimaa ja Põhja-Iiri vahele ei tekiks füüsilist piiri. Londonis nähakse seda riigi lõhestamisena. Suurbritannia on pakkunud välja, et jääb pärast lahkumist vähemasti mõneks ajaks samuti tolliliitu. Emamaalt Põhja-Iirimaale suunduvatele kaupadele kehtiksid endiselt EL-i ohutusnõuded, aga kontrolle oleks vähem kui tolliliidust lahkumise puhul. Sisuliselt kehtiks kahele riigi osale siiski erinev režiim, mis on brittidele sisepoliitiliselt raske alla neelata.
Allesjäänud vaidluse tuum on selles, et May soovib, et Iiri saart puudutav lepinguline garantii (inglise keeles backstop) oleks ajaliselt piiratud. EL nõuab, et see jääks alaliseks, kuna muidu pole tegu garantiiga. Eile tõdetigi, et kumbki pool oma seisukohtadest ei tagane.
