Ratase valitsuse suur pensionireform lonkab finišijoone suunas
Jüri Ratase valitsuse üheks kõige ambitsioonikamaks muudatuseks on esimese pensionisamba reformimine. Muudatustel on palju kriitikuid, eelnõu vastuvõtmist ei toeta ka see, et koalitsioonil pole riigikogu sotsiaalkomisjonis enam häälteenamust.
Muutuseid on päris mitu. Võibolla kõige vastuolulisem on esimese samba suuruse arvutamise valemi muutmine. Praegune valem muudab pensioni sõltuvaks palga pealt makstud sotsiaalmaksust. Selle tõttu sõltub pensioni suurus varem teenitud palga suurusest, aga see omakorda toob tulevikus kaasa pensionite järjest suurema ebavõrdsuse.
Seetõttu on Keskerakond aastaid lubanud oma valijatele, et iga tööaasta hakkab võrduma ühe pensioniaastaga ehk pensionite suurus hakkab sõltuma staažist, mitte palgast. See on ka selle reformi üks olulisemaid osasid.
Selle vastu on teravalt Reformierakond, mille sõnul vähendab praegune eelnõu inimeste motivatsiooni töötasult ausalt makse maksta. Sama mure on ka paljudel teistel, kusjuures seisukohad ei sõltu alati parteist, vaid lõhed on ka erakondade sisesed.
Väidetavalt on selle küsimuse lahendamisel küpsemas kompromiss, mis jätab pensioni suuruse sõltuma pooles ulatuses staažist ja pooles ulatuses palgast. Isamaaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et see on tõesti üks arutusel olnud lahendus.
Eelnõu üheks osaks on ka pensioniea paindlikuks muutmine ehk mõned aastad varem või hiljem pensionile mineku võimaldamine. Sisuliselt on see võimalus olemas ka praegu, kusjuures varem minnes inimene kaotab, hiljem minnes võidab pensionis. Uus seadus muudab paindliku pensioniea korda, aga reformierakondlane Maris Lauri sõnul on Reformierakond praeguse lahenduse suhtes skeptiline, sest Reformierakonna arvates tuleks rahaliselt rohkem motiveerida neid, kes pensionieas töötavad ja lükkavad pensionile minekut edasi.
Lisaks muudab eelnõu pensioniea sõltuvaks eluea kasvust. Ka see on tekitanud vaidluseid, kuna näiteks Vabaerakond on arvanud, et pensioniiga peaks tõusma hoopis vastavalt tervelt elatud aastate kasvule.
Valitsus kiitis pensionireformi heaks aprillis ja saatis selle riigikogusse. Riigikogu asus kiirelt tööle, toimus esimene lugemine suures saalis ja sotsiaalkomisjon jäi eelnõuga edasi tegelema. 29. mail arutas sotsiaalkomisjon seda oma istungil, aga rohkem pole sellega midagi tehtud.
Probleem on selles, et märtsis lõpetab riigikogu see koosseis oma tegevuse ja kui seadust pole vastu võetud, kukub see menetlusest välja ja tuleb alustada uuesti.
Ühe jutu kohaselt hakkas seadus komisjonis toppama, sest Isamaa esimees Seeder hakkas sinna toppima mõtet pensioni teine sammas kaotada või muuta vähemalt vabatahtlikuks. Seeder ütles, et see on küll tema pikaajaline seisukoht, aga praegusesse, esimese samba eelnõusse pole tema soovinud teise samba teemalisi punkte suruda.
Reformierakondlane Lauri arvas, et üheks venimise põhjuseks võib olla ka see, et peale komisjoni liige Tiina Kangro lahkumist Isamaa fraktsioonist pole koalitsioonil komisjonis enam häälteenamust. Ka veel Isamaa fraktsioonis olles hääletas Kangro vahel valitsuse vastu.
Komisjoni keskerakondlasest liige Viktor Vassiljev ütles, et komisjonis reeglina poliitikaga ei tegeleta, vaid asjade üle otsustatakse vastavalt sellele, mis on mõistlik ja mis mitte. Seetõttu võivadki inimesed komisjonis ja riigikogu suures saalis sama asja üle erinevalt hääletada. Mis aga pensionireformi eelnõust saab, tema öelda ei osanud, sest otsuste tegija on komisjoni esimees Helmen Kütt sotsiaaldemokraatidest.
Kütt ütles, et komisjon hakkab eelnõu arutama novembris. See valmistatakse rahulikult ette ja tuuakse riigikogu suurde saali. "Puudub põhjus arvata, et ei jõua," oli Kütt optimistlik.
Vassiljev omakorda lohutas, et kui ei tule ka praegust seadusemuudatust, siis ei ole sellest midagi hullu, sest pensionärid on olemas, pensionifondid on ka olemas ja pensioni makstakse edasi nii, nagu praegugi.
