AP: USA-s vahistatud venelanna Maria Butina uuris USA organisatsioonide küberkaitset
Butina ülesanne oli koguda informatsiooni USA meediavabaduse ja inimõiguste eest seisvate mittetulundusühingute küberkaitse kohta, teatas Associated Press oma allikatele viidates. See oli informatsioon, mis võis aidata organisatsioonidel kõrvaldada olulisi haavatavusi, kuid kindlasti huvitas see ka Venemaa valitsust.
Tegelikult oli Venemaa juba varem huvi tundnud vähemalt kahe organisatsiooni vastu, millega Butina ja teised tudengid töötasid.
Butina osales projektis lugupeetud professori juhendamise all, kes nõustas välisministeeriumi küberjulgeoleku küsimustes. Projekt viidi läbi mittetulundusühenduse Internews heaks, mis teeb laialdaselt koostööd USA valitsusega informatsiooni vaba liikumise parandamiseks maailma ohtlikes kohtades ja on tõmmanud endale Venemaa viha mõnede programmidega Venemaal ja naaberriikides. Organisatsioon annab mittetulundusühingutele ka küberjulgeolekualast nõu.
Internews kinnitas Butina osalemist ja üldist kirjeldust selle kohta, mida projekt sisaldas.
Osana projektist anti väikesele tudengite grupile, mida juhtis Butina, ainult uurimise eesmärgil nimekiri inimõiguste ja pressivabaduse küsimustega tegelevatest Internewsi partneritest. Organisatsioonidega paluti ilma konsulteerimata mitte ühendust võtta. Tudengid kontakteerusid mõnede organisatsioonidega sellest hoolimata, rääkisid projektis osalenud anonüümseks jäänud inimesed.
Üks isik, kes osales USA programmis Ukrainas, ütles Associated Pressile, et pärast Butina vahistamist väljendasid USA ametnikud talle muret, et kaks Internewsi programmi Ukrainas, mis tegelesid meediavabaduse ja küberjulgeolekuga ning mida finantseeris USA välisministeerium, võivad olla Vene luurele paljastatud ja Butina tegevuse tõttu ohus.
Internews Ukraine’i juhtiv Kostjantõn Kvurt sai Butina projektist teada Associated Pressilt, kuid kahtlustas juba varem Vene luure potentsiaalset sekkumist.
„Kui nad saavad aru, kuidas lõhkuda meie tulemüüre, võivad nad teada saada meie partnerid,” ütles Kvurt. „Inimesi võidakse vahistada, piinata, tappa.”
Internews väitis, et tudengitele ei antud ligipääsu organisatsiooni tööle ega süsteemidele.
Ligipääs, mille Butina sai oma kursusetöö kaudu, illustreerib, kuidas akadeemilised ringkonnad ja ulatuslik võrgustik, mis teevad USA valitsuse heaks tundlikku, kuid mitte salastatud tööd, on haavatavad kohad riiklikus julgeolekus.
Antud juhul ootasid kõik ametkonnad, et keegi teine hoolitseks Butina eest. Internews arvas, et Butina eest vastutab Ameerika ülikool, ülikool teatas, et ei vii läbi taustakontrolle ja ootab, et välisministeerium kontrolliks välismaa taotlejaid enne, kui neile viisa annab.
Prokuratuur väidab, et ülikoolis käimine oli Butina kattevari ajal, kui ta seadis sisse poliitilisi kontakte ja sidemeid USA Rahvusliku Relvaassotsiatsiooniga (NRA). Prokuratuur usub, et Butina oli osa varjatud poliitilisest mõjutamiskampaaniast, mida juhtis endine Vene riigiduuma liige, kes on USA-s sanktsioonide all sidemete eest president Vladimir Putiniga.
Varem USA Luure Keskagentuuri (CIA) Venemaa-operatsioone juhtinud John Sipher ütles, et Butina sobib kokku kerge väljaõppega agendi profiiliga, keda kasutatakse sageli spionaažisihtmärkide tuvastamiseks ilma vastuluure tähelepanu äratamata.
Butina tudengiprojekti juhtis küberjulgeolekuekspert Eric Novotny, kellel on kõrgema taseme julgeolekuluba ja kes on välisministeeriumi nõunik. Üks Novotny kursustest oli „Kübersõda, terrorism, spionaaž ja kuritegevus”, mille eesmärk oli aidata Internewsil tuvastada viise, kuidas aidata USA mittetulundusühingutel oma küberjulgeolekut parandada.
Novotny ütles, et isegi pärast pressi teateid Butina kohta, mis tekitasid küsimusi tema seotuse kohta Venemaa valitsusega, oli ta sunnitud kohtlema Butinat nagu iga teist tudengit.
Üks organisatsioon, millega Butina ühendust võttis, oli tuntud digitaalõiguste organisatsioon Electronic Frontier Foundation. Sellel oli sagedane küberjulgeolekualane kontakt Internewsiga ja see oli varem olnud Venemaa sihtmärk. Butina ei maininud aga Internewsi 2017. aasta 14. juunil saadetud krüpteeritud e-kirjas.
Butina kirjutas e-kirjas organisatsiooni küberjulgeolekudirektorile Eva Galperinile: „Minu nimi on Maria Butina ja ma olen Ameerika ülikooli USA (kodanikuühiskonna organisatsioonidest) ja nende küberjulgeolekualastest väljakutsetest uurimistööd tegeva Ameerika ülikooli tudengigrupi kapten. Meil on mitmeid küsimusi küberjulgeolekumurede kohta, millega inimõigusteorganisatsioonid silmitsi seisavad, ja teie teadmised oleksid väga kasulikud.”
Novotny, kelle kuulas hiljem Butina kohta üle USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI), sai teada, et tema juhiseid partneritega mitte ühendust võtta oli eiratud, kui talle helistas ühe mittetulundusühingu küberjulgeolekunõunik, kellele tundus kahtlane, et Vene tudeng küsis küberhaavatavuste kohta. Novotny hoiatas tudengeid, et need ei eiraks reegleid.
Toronto ülikoolis baseeruv The Citizen Lab, mis analüüsib Venemaa häkkimiskatseid, leidis oma uuringus, et mittetulundusühingud on pärast valitsusi kõige sagedasemad sihtmärgid. Kõige sagedamini püüavad Vene spioonid kindlaks teha, kellega organisatsioonid strateegiliselt huvipakkuvates kohtades koostööd teevad.
„Vene julgeolekuteenistused peavad kodanikuühiskonna organisatsioone ohuks ja kohtlevad nende kohalikke partnereid suure kahtlustusega,” ütles Citizen Labi küberjulgeoleku uurija John Scott-Railton.
Associated Press ei leidnud tõendeid, et Butina oleks edastanud mingit informatsiooni ülikooliprojekti kohta Moskvasse, aga see töö võimaldas tal tõenäoliste Vene sihtmärkidega ühendust võtta.
Butina laiendas hiljem kontaktide otsinguid Facebooki.
„Minu kallid Ameerika FB sõbrad ja jälgijad, ma otsin vabatahtlikke lühikeseks intervjuuks USA kodanikuühiskonna organisatsioonidega tudengite uurimisprojekti jaoks,” kirjutas Butina juulis. „Kui te olete Ühendriikides registreeritud inimõigustega tegeleva organisatsiooni (riigisiseselt või välismaal) juht ja olete valmis rääkima interneti teel (Skype’i või konverentskõne kaudu) ... palun saatke mulle erasõnum.”
Novotnyt sellest postitusest ei informeeritud.
Kui tudengite grupp valmistas ette raportit Internewsi jaoks, jätkas Butina oma küberpoliitikaõpinguid. Varsti pärast seda, kui Butina oli tänavuse kevadsemestri lõpetanud, esitasid USA võimud talle süüdistuse katses mõjutada USA kõrgetasemelisi poliitikuid ja imbuda sisse poliitilistesse organisatsioonidesse Venemaa valitsuse heaks.
