FOTOD | Üle Eesti suleti täna protestimärgiks 55 haruapteeki. Kinnised uksed jätsid ravimiostjad pika ninaga
Hetkel on selliseid haruapteeke üle Eesti ligikaudu 55 tükki. Kõige keerulisem situatsioon on Ida-Virumaal, kus suletaks juunis kokku 17 haruapteeki. Peaaegu pooled Kohtla-Järve apteegid jääksid inimestele suletuks.
Apteegipidajad paluvad protesti käigus apteegikülastajatel mõista, et selle sammu taga on sotsiaalministeeriumi ning riigikogu otsused ning täna poolepäevaseks kavandatud apteekide sulgemine muutub järgmisel aastal püsivaks, kui riigikogu kiirelt haruapteekide probleemi ei lahenda.
Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juhatuse liige Timo Danilov sõnas, et paraku ei taju Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti juhid täna apteegikülastajate vajadusi ja on korduvalt väitnud, et haruapteekide sulgemine ei mõjuta kuidagi ravimite kättesaadavust kuna lähim järgmine apteek peaks asuma kuskil kahe kilomeetri raadiuses.
Danilovi sõnul ei olnud riigikogu eesmärk neli aastat tagasi ravimiseadust muutes haruapteeke sulgeda, kuid lõpuks kukkus see nii välja.
"Riigikogu soovis haruapteekide kvaliteeti tõsta ja kohustas apteegipidajaid neid ümber tegema põhiapteekideks. Tegelikult muutsid aga üksteisega vastuolus olevad seadusemuudatused ümberkujundamise võimatuks," sõnas Danilov ja lisas, et nüüd on otsa saamas 5-aastane üleminekuaeg.
"Ehk siis tegema midagi, mis pole seadusest tulenevalt võimalik. Kvaliteedi tõusu asemel ootavad külastajaid kahjuks suletud uksed. Tänasega soovime me näidata, mida see praktikas tähendab," selgitas EAÜ juht.
Mis üldse on haruapteek?
Haruapteek on põhiapteegi (üldapteegi) struktuuriüksus, millel puudub iseseisev tegevusluba. Haruapteekide ruumide pindala ja liigenduse nõuded on leebemad, neil puudub ravimite kohapeal valmistamise kohustus, kuid nad saavad seda teenust tellida oma põhiapteegist. Haruapteegil ei pea olema eraldi proviisoriharidusega juhatajat, tema tegevuse eest vastutab põhiapteegi juhataja. Tavaline apteegikülastaja ei tee reeglina põhiapteegil ja haruapteegil vahet.