Suured plaanid: kas Kadri Simson ehitab Pärnusse NATO sõjaväelennuvälja?
Kas venelased kahtlustavad, et Kadri Simsoni plaan renoveerida Pärnu lennuväli on salajane plaan ehitada NATO-le Eestisse uus lennuväli?
Hiljuti tuli teade, et kapo tabas järjekordse Vene sõjaväeluure GRU kaastöötaja. Üheks ülesandeks tegi GRU süüdimõistetud Jevgenile pildistada üles võimaliku tulevase NATO lennuvälja asukoht Eestis.
See teade tekitas avalikkuses hämmingut. Mis uus NATO lennuväli? Midagi sellist pole ju plaanis. On aga võimalik, et igasugu salaplaane kahtlustavad Vene eriteenistused peavad NATO lennuväljaks seda, mida majandusminister Kadri Simson parasjagu Pärnusse ehitada tahab.
ASi Tallinna Lennujaam regionaalsete lennujaamade ehituse projektijuhi Raiki Bulak selgitas, et Pärnu lennujaama rekonstrueerimisporjekt hõlmab ehitustöid nii lennuliiklusalal kui reisitermnalis. Rekonstrueeritud lennuraja pikkus on pea 2000 meetrit ja laius 30 meetrit koos vajalike ohutusalade ja rajavalgustusega. Reisiterminali suuruseks on kavandatud umbes 700 ruutmeetrit ja korraga suudab lennujaam vastu võtta 80 samaaegselt saabuvat ja lahkuvat reisijat. Plaani kohaselt valmib lennujaam 2020. aasta kevadel.
2000 meetri pikkune ja 30 meetri laiune lennurada võimaldaks Pärnu lennuväljal vastu võtta suuri lennukeid, sealhulgas NATO sõjavägedes levinud transpordilennukeid nagu C-17, C-130 ja A400M. Enamik hävitajaid saavad hakkama üsna lühikese lennurajaga ja neile sobiks ka Pärnu praegune lennurada, aga mõned, näiteks F/A-18 nõuavad pikemaid lennuradasid, mistõttu laienevad Pärnu lennuvälja kasutusvõimalused ka neile.
Peale Pärnu lennuvälja renoveerimist on Eestis kokku viis sõjaväe transpordilennukitele sobivat lennuvälja: Ämari, Tallinna, Tartu, Kuressaare ja Pärnu lennujaamad. Kärdlas on lennuraja pikkus 1520 meetrit, laius on 30 meetrit.
Pärnu lennujaama uuendamise peamine eesmärk on Bulaki sõnul taastada võimalus rahvusvahelisteks tellimuslendudeks, mis toob tulu kohalikele ettevõtjatele ja inimestele, suurendab Pärnu kui turismi sihtkoha regionaalset konkurentsivõimet. Riik investeerib lennujaama rekonstrueerimistöödesse 20 miljonit eurot ning Pärnu linna panus ettevõtmise rahastamisse on ülalpidamiskulude katmine.
"Pärnu lennujaam opereerib sarnaselt kõikidele Eesti regionaalsetele lennuväljadele, olles avatud tsiviillendudele kui ka militaarlendudele ühtedel samadel alustel," kommenteeris Bulak võimalikku sõjalist kasutust.
Üheks laienenud Pärnu lennuvälja kasutajaks võib olla kaitseväe toetuse väejuhatus, mille staap asub sealsamas Pärnus lennuvälja kõrval. Alljärgneva kaardi peal on toetuse väejuhatuse asukoht märgitud punasega.
Toetuse väejuhatuse üheks peamiseks ülesandeks on logistika tagamine. Logistikutele meeldib olla lennujaamade lähedal, sest lennukitega on hea kaupa vedada. Näiteks kaitseväe logistikapataljoni asukoht on Ämari lennubaasis.
Pärnu lennuvälja võimalikust sõjaväekasutusest on räägitud varemgi. 2015. aastal, kui Kadri Simson oli veel opositsioonis, otsisid Pärnu juhid võimalust lennuvälja renoveerimiseks. Siis pakkusid pärnakad välja võimaluse, et kaitsevägi aitab lennuvälja renoveerida ja vastutasuks on lennuväli tsiviil-militaar ühiskasutuses.
Tollal teatas kaitsevägi, et lennujaama rahastamisest nad huvitatud pole, aga kui lennujaam peaks sinna tekkima, siis lennuhuvi võib neil olla küll.
Toetuse väejuhatuse staabi tollane ülem kaptenleitnant Roman Lukas ütles siis, et iga toimiv lennuväli annab uusi võimalusi lennuliiklust suunata ning pakkuda lisaks praegustele alternatiivseid võimalusi just militaarlogistika seisukohalt. "Rohkem on selles kontekstis alati uhkem," sõnas Lukas.
