Andrus Ansip: ükskord tuleb uus kriis niikuinii. Minu juhitud valitsused valmistusid selleks, praegune mitte
Endine Eesti peaminister ja praegune Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip ütles tänasel Rimi kriiside teemalisel majanduskonverentsil, et kui tema roosade prillide sündroomis süüdistatud valitsus valmistus reserve kogudes 2008. aasta kriisiks, siis praegune valitsus seda ei tee.
„Meie panime oma roosade prillidega raha sukasäärde ja kogusime raha halbadeks aegadeks, aga mis prillid on peas praegusel valitsusel?“ küsis Ansip, kes jäi samas kindlaks enda peaministriaja kuulsamale tsitaadile: „Polnud meil 2008. aasta veebruaris mingit kriisi – kui see oli kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahtsingi elada kogu elu, ja mitte ainult mina, vaid kogu Euroopa ja maailm tahtis elada sellises kriisis!“
Ansip ütles, et pärast pronkssõduri teisaldamist 2007. aasta aprillis oli Eestis inimesi, kes kinnitasid, et eesti rahvas on sügavaimas kriisis pärast teist maailmasõda. „Nad ütlesid, et kriisi ületamiseks tuleb reservid käiku lasta,“ lausus ekspeaminister. „Poliitikuil on alati tuhandeid plaane, kuidas teha inimesi nende endi rahaga õnnelikuks, veel raskem on pidurdada nende soovi kogutud raha kulutada.“
Ekspeaministri sõnul ei osanud keegi tegelikult prognoosida, et majanduskriis saabub 2008. aasta 15. septembril, mil ühendriikides pankrotistus Lehman Brothers. „Samamoodi ei oska keegi meist praegu öelda, millal võib lahvatada uus majanduskriis,“ märkis ekspeaminister. „Loomulikult oleks Eesti sunnitud tegutsema uue kriisi puhul teisiti kui eelmise ajal – me ju ei tea, milline tuleb uus kriis, ja isegi kui ta tuleks täpselt samasugune kui eelmine, ei saa kriisi lahendus olla sama, sest meie praegune ettevalmistus kriisiks on erinev - minu juhitud valitsused valmistusid kriisiks, aga praegune ei valmistu.“
Ükskord tuleb niikuinii uus kriis
Eelmine majanduskriis hakkab Ansipi kinnitusel mitte ainult Eestis, vaid ka mujal ununema. „Poliitikud lubavad, et läheb aina paremaks. Inimesed ju ei vali neid, kes ütlevad, et riigil läheb ükskord halvasti. Nii nagu Eestis, pole ka Euroopas märgata kriisiks valmistumist.“
Tööpuudus ulatus 2009. aastal 13,5 protsendini, 2010. aastal kerkis see 16,7 protsendini, hakates siis tasapisi kahanema. Nii enne eelmist majanduskriisi oli kui praegugi on tööpuudus aga väga madal. Kui vaadata tööpuuduse suundumusi enne eelmist majanduskriisi ja praegu, võib neis näha Ansipi kinnitusel teatud sarnasusi – tööpuudus on väga madal. „Kui me vaatame tööpuuduse mustreid, siis peab kriisiks valmis olema. Hirmu ei pea tundma, aga valmis peab olema. Enne kriisi toimuv teatav majanduskasvu kiirendus on samuti üks mustritest, mis võiks kriisi ette ennustada, aga tegelikult ei oska kriise keegi ette ennustada,“ rõhutas ekspeaminister. „Ükskord ta tuleb niikuinii.“
Ansip tõi esile, et nii rahandusministeerium, Euroopa Komisjon, IMF kui Eesti Pank prognoosisid Eestile veel 2008. aasta aprillis majanduskasvu nii 2008. kui ka 2009. aastaks, tegelikkuses aga kahanes majandus 2008. aastal 5,4 protsenti ja 2009. aastal rekordilised 14,7 protsenti. „Kui me vaatame prognoose, siis valitsus ei osanud põrmugi kriisi ette näha.“
Ehkki 2008. aastal süüdistati Ansipi valitsust roosade prillidega toimuva nägemises, valmistus valitsus kriisiks ekspeaministri sõnul ometi ette. „Rahandus oli väga heas korras ja meil polnud vaja laene võtta, sest riigil olid reservid,“ märkis ta. Ansipi sõnul pakuti Eestile tänu reservidele ülisoodsa intressiga laene, mida riik laenas omakorda kõrgema intressiga edasi teistele Euroopa riikidele, teenides nii 2009. aastal intressidena riigile tulu miljard krooni.
Ansipi sõnul peab riigil olema reserv ka selleks, et saada keerulistel aegadel soodsatel tingimustel laenu. „Praegune valitsus kulutab neid reserve, mida me 2006. ja 2007. aastal kogusime, ja see reserv on nüüdseks peaaegu läbi löödud – polegi enam midagi kulutada.“ Veel 2006. aastal ulatusid valitsussektori likviidsed varad ligi 18 protsendini riigi SKPst, praegu on sellest alles jäänud veidi üle kuue protsendi.
Läti ja Leedu pidid võtma ekspeaministri kinnitusel eelmise majanduskriisi ajal kõrge intressiga laene, sest puudusid reservid. Kuna nende laenude teenindamine ja intressimaksed olid kulukad, on Läti ja Leedu valitsussektori võlakoormus kerkinud praegu 40 protsendini, sellal kui Eestil on vastav näitaja 10 protsenti. „Sarnane näitaja oli enne kriisi ka Lätil, nüüd enam mitte. Rahvas maksab selle kõik kinni,“ lisas ekspeaminister.
Praegune valitsus ei pea reserve Ansipi sõnul enam millekski. „Praeguse valitsuse sõnum on reservide kogumise osas see, et me maksame tagasi varem võetud laene – laenude teenindamist loetakse meil nüüd reservide kogumiseks. Latt on langenud nii madalale!“
Majanduskriis viis Eesti euroalasse
Kui majandusbuumi ajal takistas Eesti jõudmist euroalasse liiga kõrge inflatsioonimäär, siis majanduslanguse ajal hinnatõus peatus ja 2010. aasta kevadel luges Euroopa Komisjon Eesti eurokõlbulikuks. „Tõttöelda täitis Eesti jaoks Maastrichti inflatsioonikriteeriumi üleilmne finantskriis – me tabasime ära, et kriisi tõttu inflatsioon alaneb sedavõrd, et Eesti täidab euroga liitumiseks vajaliku inflatsioonikriteeriumi ja seetõttu hakkasime eurole üleminekut ette valmistama.“
Ansipi sõnul on Eesti majandus pärast majanduskriise tempokalt kosunud – viimase kaheksa aasta jooksul on Eesti SKP juurdekasv olnud sama kiire kui Euroopa Liidu 28 majandusel kokku viimase 18 aastaga. „Me ei ole küll jõudnud veel Euroopa viie rikkaima riigi sekka, aga viie parima kasvaja hulgas oleme me alati,“ lausus ekspeaminister.
Rimi majanduskonverentsil võtsid sõna Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, rahandusministeeriumi finantspoliitika ja välissuhete asekantsler Märten Ross, psühholoog Kätlin Konstabel, ICA digilahenduste juht Peter Muld, Tere ja Farmi Piimatööstuse juhatuse liige Valdis Noppel. Paneeldiskussioonis osalesid Confido erameditsiinikeskuse juht Kadi Lambot, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Alexela juhatuse liige Alan Vaht ning ettevõtja Neinar Seli. Päeva modereeris Rimi Eesti juht Vaido Padumäe.
