Menukirjanik Stieg Larssoni arhiivi põhjal kirjutatud raamat esitab teooria Rootsi peaministri Olof Palme mõrva kohta
Rootsi politsei peaminister Olof Palme mõrva uuriv grupp töötab aktiivselt jälje kallal, mida ei peetud aastakümneid oluliseks – tegemist on Lõuna-Aafrika Vabariigi jäljega, teatab ajaleht Aftonbladet.
Samal ajal uurib politsei uut võimalikku kurjategijat, kes on olnud Palme mõrva juurdluses sügavalt unustatud. Tegemist on Jakob Thedeliniga, kes võib olla puuduv lüli kahe täiesti erineva mõrvateooria vahel. Tema müstilised e-kirjad võivad olla viimane jälg Palme tapmiseks kasutatud relva kohta.
Juba 1987. aastal soovitas ajakirjanik ja „Millenniumi” triloogia raamatutega ülemaailmselt kuulsaks saanud Stieg Larsson uurida välisrootslast Bertil Wedini.
Larssoni allikate sõnul oli Wedin Palme mõrva „vahendaja”, mida ta ise eitab.
Ajakirjanik Jan Stocklassa sai 2013. aastal ligipääsu Larssoni arhiivile, mis koosneb kümnetest tuhandetest dokumentidest, ajaleheväljalõigetest ja fotodest, ning jätkas sealt, kus Larsson pooleli jäi.
Stocklassa uuringute tulemused on avaldatud värskes raamatus „Stieg Larssons arkiv – Nyckeln till Palmemordet” („Stieg Larssoni arhiiv – Palme mõrva võti”).
Larssoni materjali abil esitab Stocklassa täiesti uue teooria Palme mõrva läbiviimise kohta.
See teooria sisaldab professionaalseid mõrvareid Lõuna-Aafrika Vabariigist, Rootsi paremäärmuslasi ja rootslasest "patuoinast".
Kesksel kohal on mõrva võimalik toimepanija, kelle politsei üle kuulas, aga keda eiras – kuni praeguseni: Jakob Thedelin (see on valenimi, mida kasutatakse ka Stocklassa raamatus).
Thedelin on Wedini lähedane sõber, ta oli mõrvapäeval Stockholmi Sveavägenil, ta vihkas Palmet ja tal puudub alibi.
Varjatud kaamera ees rääkis Thedelin kummalise loo, kuidas ta värvati reeturit tapma.
Aftonbladet teatab ka, et üks Thedelini müstiline e-kiri on pannud Palme mõrva uurimisgrupi kontrollima tema hoiulaegast pangas. Seal võib nimelt olla mõrvarelv.
Samal ajal pakub Lõuna-Aafrika Vabariigi kõigi aegade kurikuulsaim spioon seni kahe silma vahele jäänud motiivi Palme mõrvaks.
Thedelin võib olla puuduv lüli, kes ühendab Lõuna-Aafrika Vabariigi julgeolekuteenistuse agendid Rootsi paremäärmuslastega. Lõuna-Aafrika julgeolekuteenistusega kontakte omanud Wedin taandus Palme mõrva järel Põhja-Küprosele.
Teooria tuum on, et Lõuna-Aafrika agendid kasutasid mõrva toimepanemiseks ära Palmet vihanud rootslasi, kellel oli sidemeid paremäärmuslastega.
Juba varem on mõrvajuurdluses võimalikuks motiiviks peetud seda, et Palme mõrvati, sest ta oli Lõuna-Aafrika Vabariigi rassieralduspoliitika ehk apartheidi üks väljapaistvamaid vastaseid maailmas. Raamatus tõstetakse esile ka võimalik majanduslik motiiv. Palme oli vahetult enne surma kavandanud kampaaniat Lõuna-Aafrika Vabariigile relvade müügi vastu.
Lõuna-Aafrika Vabariigiga seotud uurimisliin tõusis esile viimati 1990. aastatel, kui apartheidiperioodi kuritegusid uurinud tõe- ja leppimiskomisjoni ees ütlusi andnud agendid nimetasid üksteist Palme mõrvas osalisteks.
