Eesti 200: topeltkodakondsus tuleb lubada kõigile eestlastele
Erakond Eesti 200 leiab, et tühistada tuleks topeltkodakondsuse keelamine Eesti sünnijärgsetele kodanikele üle maailma. Lisaks tuleb partei arvates lõpetada vabas Eestis sündivatele lastele halli passi andmine ning ollakse kindlad, et enne iseseisvuse taastamist Eestis püsivalt elanud inimeste vabas Eestis sündinud lapsed peavad saama Eesti kodakondsuse
Esiteks leiab Eesti 200, et tuleb tühistada kodakondsuse seaduse säte, mis nõuab sünni hetkel või hilisemas elus teise või teised kodakondsused omandanud Eesti kodanikul pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuda kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. „Sisuliselt on topeltkodakondsus alati olnud ning seda pole lihtsalt juriidiliselt tunnistatud. Praegu lähevad vastuollu kodakondsuse seadus ja põhiseadus. Selles õigussegaduses elab mitukümmend tuhat eestlast üle maailma. Ka viimasel ajal kirgi küttev Abhaasia eestlaste juhtum räägib sellest samast õigussegadusest,“ kirjeldas Eesti 200 juhatuse liige Igor Taro.
Teiseks on aeg lõpetada vabas Eestis sündinud lastele määratlemata kodakondsusega elanike passide väljastamine. Niinimetatud hallid passid olid mõeldud ajutise lahendusena endistele Nõukogude Liidu kodanikele, kes ei tahtnud või ei saanud omandada Eesti või mõne muu riigi kodakondsust. Eestis sünnib jätkuvalt igal aastal juurde lapsi, kelle kodakondsus jäetakse määratlemata - 27 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist pole see normaalne. Viimati vormistati 2017. aastal 3 lapsele ja 2016. aastal 22 lapsele määratlemata kodakondsusega isikutunnistus.
“On arusaamatu, miks halli passiga vanematele jäi võimalus oma lapse Eesti kodakondsusest loobuda ja vormistada talle määratlemata kodakondsusega isiku dokument. Eesti riigi eesmärk on siin püsivalt elanud peredes sündivate laste õiguste kaitsmine ja “hallide” passide väljastamine neile ei toeta seda eesmärki,” sõnas Taro. “PPA andmeil on vanemate otsuse tõttu määratlemata kodakondsusega lapsi 189 ning neile tuleb taastada õigus Eesti kodakondsusele täisealiseks saamisel.”
Kolmandaks tuleb vabas Eestis sündivale lapsele anda õigus sünnihetkel sünnijärgsele kodakondsusele, sõltumata tema vanemate kodakondsusest, kui vähemalt üks tema vanematest on Eestis püsivalt elanud enne 20. augustit 1991. Mitme kodakondsusega Eestis püsivalt elavad lapsed peavad praeguse regulatsiooni järgi pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul otsustama, kas nad säilitavad Eesti või muu riigi kodakondsuse.
“Meie eesmärk peaks olema see, et Eestis mitmendat põlve elavad inimesed oleksid Eesti kodanikud ja neil oleks võimalus ka kasvada Eestis üles Eesti kodanikena. Selle muudatusega ütleme riigina selgelt välja, et need lapsed on Eesti lapsed, sõltumata sellest, mis kodakondsuse otsuse on kunagi teinud nende vanemad,” selgitas Taro. “Praegu sünnib meil igal aastal juurde teiste riikide kodanikke, vaatamata sellele, et nende vanemad ja mõnikord ka vanavanemad on siin püsivalt elanud.”
