Ajateenijad põgenevad väest uneprobleemide tõttu ning ei naase sinna pohmeluse all kannatades

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab, et kaitseväes on olnud aastaid kättesaadavad salajased dokumendid, mis kirjeldavad ajateenijate terviseseisundit ning distsiplinaarkaristusi. Kaitseväe lekkinud dokumentide hulgas oli kümneid juhtumeid ajateenijate ära jooksmistest. Seletuskirjades väljendasid ajateenijad oma emotsionaalseid probleeme, alkoholi liigtarvitamist ja vastupanu kaitseväe reeglitele.

Üks Tapa linnakust kolm päeva kadunud olnud reamees põhjendas oma ära jooksmist emotsionaalse kurnatuse ja unehäiretega. “Tunnen ennast siin väga ebakindlalt ja üksikuna, olen neli kuud maganud öösiti 2-3 tundi,” kirjeldas ajateenija seletuskirjas.

Reservväelase Taavi Tamme sõnul jooksevad ajateenijad ära tugeva pinge tõttu. “Pannakse plehku, sest närvid ei pea vastu,” sõnas ta.

Reservväelase Taavi Kuuseoka sõnul võivad sellised põhjendused olla kirjutatud ka tagamõttega. “Tean üht ajateenijat, kes jättis meelega mulje, et tal tekkisid kaitseväes vaimsed probleemid, et välja saada. Ja sai ka,” tõdes Kuuseok. Samuti rääkis ta, kuna kaitseväelased on sunnitud oma elustiili muutma ning enamus neist pole sellega toime tulemiseks vaimselt piisavalt täiskasvanulikud, võibki olla esimene instinkt sellest olukorrast põgeneda.

Reservväelane Artur Heinsalu mäletab oma teenistusest juhtumit, kus plehku pannud ajateenija ütles hiljem, et tahtis lihtsalt koju minna. Samuti rääkis ta, et valdavalt pannakse jooksu seetõttu, et ei taheta või ei viitsita kaitseväes olla.

Kuperjanovi pataljoni reamees kirjutas seletuskirjas, et ei saabunud õigeks ajaks tagasi pataljoni, kuna läks laupäeval Võrusse sõbra tuttava sünnipäevale. Hommikul ärgates oli telefon kadunud, raha otsas ja kedagi polnud järele kutsuda. Koju jõudis ta alles teisipäeval, ent tundis ennast siis veel halvasti. Reamees naasis pataljoni kolmapäeval. Ta oli kokku 71 tundi omavoliliselt teenistusest eemal. Selle eest sai ta karistuseks 14 ööpäeva aresti.

Reservväelane Taavi Tamm pidas seda üsna tavaliseks nähtuseks, et mehed ei jõua alkoholi kuritarvitamise tõttu pataljoni tagasi. Ka reservväelane Kuuseok tõdes, et väljaloal juuakse alkoholi pigem rohkem kui tsiviilelu ajal. “Kui oled kogu aeg eraldi maailmas ja puudub vana eluga tihe kokkupuude, on vabaduse joovastus ka suurem,” sõnas ta.

Selline muster peegeldub ka dokumentidest: ligi kolmandikus seletuskirjadest, kus ajateenijad põhjendasid väljaloalt hilinemist, oli juttu pidutsemisest või alkoholi liigsest tarbimisest.

Enamikes juhtumites ei olnud jooksikud ära üle 72 tunni. Kui ajateenija viibib eemal sellest kauem, võib tema kohta algatada kriminaalmenetluse, mis võib kaasa tuua kuni üheaastase vangistuse.

Mullu viibis näiteks üks ajateenija põhjuseta kaitseväest eemal ligi kolm kuud. Viimaks naastes tunnistas ta, et tal on sügav depressioon. Talle määrati kohtumine sotsiaaltöötajaga.

Teenistuspõlve vältimiseks põgenes üks ajateenija Eesti Vabariigi territooriumilt, kui oli teenistuses olnud vaid kuu aega. Ta viibis kaitseväele teadmata asukohas kuni teenistusaja lõpuni. Selle eest määrati talle karistuseks aasta aega vangistust.