Sikkut: ligipääsu EMO-sse ei saa piirata enne eriarstijärjekordade lühendamist ja perearstisüsteemi tugevdamist

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut lausus täna, et erakorralise meditsiini osakondades (EMO) käib tõesti liiga palju inimesi, kes võiksid käia perearsti juures, aga ligipääsu EMO-desse ei saa piirata enne, kui on vähenenud eriarstiabi järjekorrad ja paranenud perearstisüsteemi tase.

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonis toimus täna riigikontrolli erakorralise meditsiini teemalise auditi arutamine, et leida võimalusi, kuidas vähendada EMO-de koormust.

Sikkut nentis, et ideaalis võiks tervisemurega inimene esmalt astuda läbi pereõe või perearsti juurest. Kui vaja, läheb ta sealt edasi eriarsti juurde ja kui tervisemure on erakorraline, läheb ta EMO-sse. Samal ajal on patsiendi jaoks tema tervisemure väga tõsine ja ta tahab abi kohe.

Sikkut küsis, kuidas saaks inimesed nii kaugele, et ta esimese asjana helistaks perearsti nõuandetelefonile. Alles seejärel võiks ootamatult tekkinud tervisemurega EMO-sse pöörduda. Selle kõige jaoks on vaja patsientide käitumise muutust.

Sikkut ütles, et EMO kättesaadavus on ühiskonna laiema turvatunde jaoks oluline ja seda ei tohiks piirata, vähemalt mitte enne, kui on vähenenud eriarsti järjekorrad ja ühtlustunud perearstikeskuste kvaliteet.

Lahendustena pakkus ta digiregistratuuri, mis on PERH-is testimisel ja millega hakatakse järgmisel aastal teisi teenusepakkujaid liidestama. Samuti hakkab perearsti nõuandetelefon järgmisel aastal andma isikustatud tervisenõuandeid, mis peaks parandama nende soovituste kvaliteeti. Samuti on plaan laiendada erialade ringi, kus rakendatakse e-konsultatsiooni.

Tallinnas ja Tartus võib tema arvates tõesti olla kasu mõnest tervisekeskusest, mis oleks lahti ka õhtustel aegadel ja kuhu inimesed saaksid pöörduda. Mujal on tema sõnul küsitav, kas EMO kõrvale tasub veel ühte asutust avada, sest patsiente ei pruugi olla piisavalt. Väiksemates kohtades võib seega väljaspool tööaega tekkinud tervisemure korral EMO jäädagi kõige õigemaks kohaks, kuhu pöörduda.

EMO ülekoormatuse probleemi puhul räägitakse pisimuredega inimestest, kes võiksid minna perearsti juurde, mitte EMO-sse. Ago Kõrgvee EMO arstide seltsist lausus, et tegemist on tihti inimestega, kes ei tea isegi seda, kes neil ema ja isa on, mistõttu oli ta skeptiline selles osas, kas neile õnnestub selgeks teha, kuhu oma muredega on õige pöörduda. Ta kritiseeris sotsiaalministeeriumi selle eest, et see pole leidnud raha isegi voldikute jaoks, kus on kirjas, kuhu minna tuleb.

Kõrgvee ütles, et EMO arstid on üle koormatud ja vajaksid õigust patsiendid perearsti juurde saata. Kui inimene tahab ikka EMO teenust, siis võiks ta selle ise kinni maksta.

EMO-de ülekoormatus on Kõrgvee sõnul 15 aastat vana probleem, selle tulemuseks on, et tõsised abivajajad saavad abi liiga hilja.

Märt Põlluveer ITK EMO-st ütles, et nemad saadavad juba praegu vahel patsiente tagasi. Keskmiselt 185st päevasest patsiendist kaheksa saadab triaažiõde tagasi, aga need on tõesti sedalaadi juhtumid, kus inimene tuleb haiglasse puugiga.