„Me teame, et segamist täheldati 19. oktoobri ja 7. novembri vahel, mis lähtus Vene maavägedelt Koola poolsaarel,” teatas Norra kaitseministeerium AFP vahendusel.
„Me jälgime olukorda hoolikalt koos asjassepuutuvate ametkondadega,” lisas Norra kaitseministeerium, kinnitades Norra uudisteagentuuri NTB teadet.
Soome peaminister Juha Sipilä ütles pühapäeval, et GPS-i signaali peaaegu kindlasti tahtlik segamine Lapimaal seadis piirkonnas ohtu tsiviillennunduse. Sipilä ütles, et on võimalik, et asjaga on seotud Moskva.
Venemaa nimetas väiteid esmaspäeval alusetuiks.
Väljaanne Barents Observer teatab, et vahemaa Norra Kirkenesi lennuväljalt Venemaa Luostari sõjaväeosani on 50 kilomeetrit. Selge ilmaga on see piirkond Petšenga (soome keeles Petsamo) orus näha Kirkenesist õhkutõusvatest lennukitest.
Petšenga orus paikneb Venemaa Põhjalaevastikule alluv 200. üksik motolaskurbrigaad. Mõni kilomeeter sellest ida pool paikneb 61. merejalaväebrigaad Sputniku-nimelises asulas.
Sealt üle mäe asub Zapadnaja Litsa, kus baseerub Põhjalaevastiku neljanda põlvkonna mitmeotstarbeline tuumaallveelaev Severodvinsk.
Esimest korda oli tsiviillennukite GPS-i segamine Norras teemaks Venemaa suurõppuste Zapad-2017 ajal. Norra kaitseminister Frank Bakke-Jensen ütles siis, et see ei olnud üllatus. Siiski tunnistas Bakke-Jensen, et sellises ulatuses segamist ei ole varem juhtunud. Norra kaitse GPS-i segamise vastu on kaitseministri sõnul navigeerimiseks alternatiivsete viiside kasutamine.
