Vanaisa kaev tagastati naabrimehele ja krundi piir jookseb läbi kasvuhoone? Maavaidluste lahendamine lihtsustub
Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras, kas maatükil kasvas mets või oli seal põld ja koostas maatüki plaani.
Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Kuna osa kaardimaterjali võis olla päris vana ja ebatäpne, tuli sellest sisse vigasid. Samuti tõi vigasid maamõõtmisega kiirustamine.
Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui ametlik piir jookseb diagonaalis läbi naabritevahelise aia. Siis saab senisest kergemini viia ametliku piiri vastavusse piiriga maastikul.
Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.
Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid. Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Kooskõlastamised on vajalikud, sest omavalitsused võivad seada kruntide suurusele piiranguid.
Mõõdistamisandmete alusel määrab maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole.
Maa-ameti geoportaalis saavad maaomanikud tutvuda oma maatüki andmetega.
Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu sõnul on esmajoones eesmärgiks ametlike piiride klapitamine tegelikkuses juba olemasolevate looduslike piiride, näiteks jõega või teega, et registriandmed oleksid täpsemad. Samas muutub lihtsamaks ka naabritevaheliste konfliktide lahendamine.
Kui naabrid vaidlevad piiri õige kulgemise üle ja on ja mõlemad naabrid teavad erinevat piiri asukohta, saavad nad samamoodi kutsuda maamõõtja piiri üle mõõtma. Samuti saab seda teha üks maaomanik. Maamõõtja peab kaasama olukorra lahendamisse ka teise maaomaniku. Kui teine maaomanik ei soovi protsessis osaleda, määrab maamõõtja iseseisvalt ühise piiri asukoha ning maa-amet registreerib selle järgi piiri muutmise ära. Kui nüüd mõni maaomanikest pole lahendusega nõus, saab ta maa-ameti otsuse halduskohtusse kaevata.
Parandada saab ka maade tagastamisel tekkinud vigasid. Rennu sõnul on maa-ametil väga head andmed, sealhulgas väga täpsed aerofotod ja ajaloolised kaardid, mistõttu on võimalik maade tagastamisel tekkinud vigasid parandada.
Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav.
Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt. Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus.
Otselink päringule, kus igaüks saab vaadata 1. jaanuaril toimuvaid muutusi, on siin . Küsimuste korral saab helistada infotelefonil 6750 810 või saata e-kirja aadressil kataster@maaamet.ee
