Küsitlus: kaks kolmandikku venemaalastest asetab vastutuse riigi probleemide eest Putinile
Ligi kaks kolmandikku venemaalastest leiab, et riigi probleemide eest on täiel määral vastutav president Vladimir Putin. Levada keskuse andmetel on selliste inimeste osakaal 61 protsenti, mis on vastavate uuringute algusest alates maksimum.
Veel 22 protsenti leiab, et Putin on probleemide eest vastutav „mingil määral”. Aasta tagasi pidas Putinit täiel määral vastutavaks 55 protsenti venemaalastest ja osaliselt vastutavaks 21 protsenti, vahendab NEWSru.com.
Valimistel Putini poolt hääletama valmis olijate osakaal on aastaga kahanenud 66 protsendilt 56 protsendile (arvesse on võetud need, kes üldse valima läheksid). 2018. aasta märtsis kogus Putin presidendivalimistel 76,7 protsenti häältest. Reiting langes järsult juunis, kui valitsus tegi teatavaks pensioniea tõstmise.
Levada keskuse sotsioloogi Deniss Volkovi sõnul esitati küsimus enne 2012. aastat teises sõnastuses ning siis vastutas tollane president Dmitri Medevedev kõigi ebaõnnestumiste ja Putin kõigi õnnestumiste eest. Praegust rahulolematuse kasvu saab seletada riigi olukorra üldise halvenemisega koos pensionireformiga. Inimesi ei ole õnnestunud veenda selles, et Putin ei teadnud sellest midagi.
Üldist rahulolematust ei näi olevat piisavalt massimeeleavaldusteks, kuid rahulolematus ei ole kuhugi kadunud, millest annab tunnistust presidendi reitingu märkimisväärne langus, mis on samuti seotud pensionireformiga.
Politoloog Boriss Makarenko ütles, et andmed presidendi vastutuse kohta on alati olnud kaudsed näitajad selle kohta, millisel määral võimud rahvast ärritavad, ja annavad tunnistust sellest, et elanikkond ei võta võime enam valemi „tsaar on hea, bojaarid on halvad” järgi. Paljuski on see seotud sellega, et alates 2014. aastast elanikkonna elatustase enam ei tõuse, ning pärast Krimmi hõivamise eufooriat on sanktsioonid ja rubla kursi langus sotsiaal- ja majanduspoliitika heakskiidu näitajaid langetanud. Alguses ei seostanud rahvas seda presidendi tegevusega, aga olukorda muutis pensionireform.
Varem viis Levada keskus läbi küsitluse, mille tulemustest selgus, et Putini tegevust presidendina ei kiida heaks 33 protsenti vastanutest ja kiidab heaks 67 protsenti. See on kõrgeim negatiivne näitaja alates 2014. aasta jaanuarist. Lisaks sellele on 41 protsenti vastanutest veendunud, et riik liigub praegu Putini juhtimisel ebaõiges suunas.
