GRU äsja surnud juhil hakkas väidetavalt halb pärast Putini juures vaibal käimist
Kindralpolkovnik Korobov sündis 1956. aastal Vjazmas ja lõpetas 1977. aastal Stavropoli lennuväe kõrgema sõjakooli, pärast mida töötas hävitajate lennuväepolgus. Hiljem, olles lõpetanud „Konservatooriumi” (GRU eriõppeasutus), sai temast kaadrisõjaväeluuraja ja seejärel hakkas ta kureerima GRU eriosakonda, mis tegeles strateegilise luurega, mille alla kuulub ka residentuuride juhtimine. Korobovi määramine GRU ülemaks oli traditsioonide loogiline jätk – just residentuuride juhtidest on aastakümnete jooksul saanud GRU juhid.
Ligi kolme aasta jooksul, kui Korobov jõudis sellel ametikohal olla, käis tema nimi läbi peamiselt uudistest, mis olid seotud USA sanktsioonidega. 2016. aasta detsembris kehtestati GRU ülemale ja mitmele tema asetäitjale sanktsioonid USA presidendivalimiste mõjutamises süüdistamise tõttu.
Vaatamata sanktsioonide all olemisele sõitis Korobov koos Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) ja Välisluureteenistuse (SVR) juhtidega 2018. aasta veebruaris esimest korda ajaloos Washingtoni kohtumisele USA eriteenistuste juhtidega, et arutada võitlust terrorismiga. Kõige järgi otsustades lendasid nad sinna „kokaiinilennukiga” - Venemaa erilennusalga Rossija Il-96-300-ga, millega RBK andmetel kavatseti vedada Argentinast Moskvasse 400 kilogrammi kokaiini. Selle nurjas Argentina politsei.
Korobov ei kommenteerinud kuidagi Suurbritannia süüdistusi selles, et GRU töötajad püüdsid Inglismaal Salisburys tappa endist topeltagenti Sergei Skripali ja tema tütart Juliat. GRU ei reageerinud ka The Insideri ja Bellingcati uuringutele, mille järgi olid mürgitamises süüdistatavad Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov tegelikult Venemaa kangelased ja GRU töötajad pärisnimedega Aleksandr Miškin ja Anatoli Tšepiga.
Ajakirjanik Sergei Kanev kirjutas, et selle aasta septembris kutsuti Korobov Venemaa presidendi Vladimir Putini juurde vaibale, pärast mida hakkas kindralpolkovnikul halb. „Ei ole välistatud, et Korobov võetakse enne aasta lõppu ametist maha ja tema asemele pannakse Leningradis sündinud kindral Sergei Gizunov,” kirjutas Kanev.
22. novembril teatas Venemaa kaitseministeerium, et Korobov suri 62-aastaselt „pärast rasket ja pikaaegset haigust”.
GRU juhi kohusetäitjaks saab nüüd 58-aastane Igor Kostjukov, kes on üks sõjalise operatsiooni juhte Süürias. RBK allikate teatel saabki temast GRU järgmine juht.
Enne Korobovit neli aastat GRU-d juhtinud kindralpolkovnik Igor Sergun suri 2016. aasta jaanuaris. Ametlikel andmetel juhtus see FSB puhkekodus Moskvitš Moskva oblastis pärast äkilist südameatakki.
Stratfori uurijate andmetel suri Sergun teisel päeval, viibides Liibanonis. Mida ta seal tegi, pole teada. „Kui teated selle kohta, et ta suri Liibanonis, on tõesed, tekivad küsimused selle kohta, mida tegi Sergun riigis, mis on maailma kõigi luureteenistuste tulipunkt, ja miks Kreml varjab, et ta suri välismaal,” märkis Stratfor.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja GRU allikad lükkasid Stratfori versiooni ümber. 2016. aasta märtsis teatas aga Hizbollah’le ja Süüria võimudele lähedane Liibanoni ajaleht Al-Akhbar, et Sergun hukkus Liibanonis keerulise salaoperatsiooni käigus Beirutis, millesse olid kaasatud Araabia ja Lähis-Ida eriteenistused.
Kõrgetasemelised Vene luuretöötajad surevad tihti salapärastel asjaoludel. Meduza toob mõned näited: 1992. aastal hukkus GRU ülema asetäitja autoavariis; 1993. aastal hukkus sarnases avariis Vaikse ookeani laevastiku vastuluureülem. 1996. aastal jäi üks GRU juhtidest auto alla; 1997. aastal hüppas oma korteri aknast alla GRU kindralmajor. 1999. aastal hukkus GRU ülema asetäitja autoavariis. 2009. aastal sõitis GRU ülema asetäitja Juri Ivanov komandeeringusse Süüriasse ja leiti varsti surnuna mererannast ühes Türgi külas. SVR-i Ameerika residentuuri endine juht Sergei Tretjakov, kes jooksis üle ja edastas USA-le dokumente, suri 2012. aastal restoranis, olles omale lihatüki kurku tõmmanud.
