Uuring: ÜRO ränderaamistiku vastased ületavad Eestis leppe pooldajaid kahekordselt
Eelmisel nädalal läbi viidud uuringu järgi pooldab Eesti ühinemist ÜRO globaalse ränderaamistikuga 26 protsenti, selle vastu on aga 56 protsenti Eesti kodanikest. Täna arutab ränderaamistikuga seotud eelnõud riigikogu.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel ja Turu-uuringute ASi poolt 20.-25. novembrini läbi viidud küsitlusel esitati 4-palli skaalal küsimus: "Kas Eesti peaks Teie arvates ühinema ÜRO globaalse ränderaamistikuga?"
26 protsenti vastanutest ütles "Jah" või "Pigem jah", 56 protsenti "Pigem ei" või "Ei" ning 18 protsenti "Ei oska öelda".
Erakondliku eelistuse järgi on selgelt leppe poolt vaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetajad, kellest 58 protsendi arvates võiks Eesti ränderaamistikuga ühineda. Reformierakonna toetajatest pooldab lepet 42 protsenti ning vastu on 41 protsenti.
Teiste valimiskünnist ületavate erakondade puhul on liitumise vastased ülekaalus. Keskerakonna toetajatest pooldab liitumist 27 protsenti ning vastu on 56. EKRE toetajatest pooldab liitumist 5 protsenti ning vastu on 89. Isamaa toetajatest pooldab liitumist 25 ning vastu on 62 protsenti. Eesti 200 toetajatest on liitumise poolt 37 protsenti ning vastu 40.
"Antud küsitlusest selgub, et poliitikute seisukohad ränderaamistiku debatis on tegelikult üsna nende erakondade valijate nägu," kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. "Leppega ühinemise nimel pingutab enim SDE ning nende valijate seas on ka rändeleppega ühinemise pooldajaid kõige rohkem. Reformierakonnast on tulnud seisukohti nii leppe poolt kui ka vastu ning erakond tervikuna püüab seiskoha võtmisest üldse hoiduda. Samal ajal on selles küsimuses pooleks ka Reformierakonna valijad. Selgelt leppega ühinemise vastu on Isamaa ja EKRE, nagu nende toetajadki. Oma valijate seisukohaga vastuolus on aga Keskerakonna rändeleppega ühinemist pooldav positsioon ning selle taga võib näha soovi hoida valitsust koos," ütles Espak.
Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS 20.-25. novembrini, mille raames küsitleti veebikeskkonnas 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.
