Politsei: ühe osapoole ütlustest ei piisa suulise üürilepingu olemasolu tõestamiseks

Mõne päeva eest tuli uudis naisest, kelle korteris elavad vastu tema tahtmist inimesed. Politsei ei tõstnud inimesi välja, sest elanikel oli korteriomanikuga suuline üürileping.

Korteriomanikku esindava Eesti Õigusbüroo väitel tõstsid tuttavad naise oma kodust välja, vahetades korteri lukud, kui ta poes käis. Politsei sõnul aga oli osapoolte vahel suuline üürileping ja seetõttu ei tõstetud inimesi välja.

Kuidas aga teeb politsei kindlaks, et kahe inimese vahel on suuline üürileping? Kas piisab vaid ühe inimese väitest, et tegu on suulise üürilepinguga ja politsei taganeb kohe, suunates vaidluse kohtusse?

Põhja prefektuuri Ida-Harju jaoskonna juht Valter Pärn selgitas, et politsei teeb asjaolusid kindlaks osapooltega vesteldes ja neid küsitledes. "Ühe inimese ütlustest ei piisa ning vestlema peab mõlema osapoolega. Vajadusel otsitakse ka teisi tunnistajaid, näiteks naabreid või korteriühistu esindajaid," selgitas Pärn.

Antud juhtumi osas pöördus korteriomanik politseisse, kus ta avaldas, et sõlmis üürnikega suulise kokkuleppe võimaldamaks neil teatud tingimustel oma korteris elada.

Olukorda, kus kavalusega omistatakse võõras eluruum mõneks aastaks, ei olegi Pärna sõnul võimalik välistada. "Isegi kui sõlmida kirjalik leping, võib üürnik jätta tasud maksmata esimesest korrast alates ning keelduda ruume vabastamast. Selliselt ei ole üürnik ruumi tunginud seaduse vastaselt, kuna üürile andja ise lubas ta sinna elama ja eluruumist saab üürniku kodu täiesti seaduslikult. Samuti laienevad üürnikule automaatselt kõik põhiseaduslikud õigused kodu puutumatusele," teatas Pärn.

"Kui keegi hõivaks kellegi eluruumi ebaseaduslikult, siis oleks mõistagi tegemist ebaseadusliku sissetungiga ning põhiseaduslikud õigused ei laieneks," lisas Pärn.