Suure kliimakonverentsi eel: Euroopa Liit joonistas kaheksa stsenaariumi meie kliimatulevikuks

Euroopa Komisjon tuli täna välja ettepanekuga kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks: pikaajalise strateegia eesmärk on saavutada kliimaneutraalne majandus aastaks 2050. Komisjon pakkus pühapäeval algava ÜRO kliimakonverentsi eel välja kaheksa eri stsenaariumi, millega vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et suudaksime praegu kättesaamatuna näivaid Pariisi kliimaleppe eesmärke siiski täita.

„Me oleme kõik näinud – viimati sel suvel –, et kui me ei saa kliimamuutusi kontrolli alla, on tagajärjed tõsised ja kulukad. Me ei suuda maksta hinda tegevusetuse eest,” ütles volinik Miguel Arias Cañete pikaajalist kasvuhoonegaaside heite vähendamise strateegia ettepankut esitledes. Ta viitas Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) äsjasele eriraportile, mille järgi on riigid väga kaugel Pariisi kliimaleppes seatud eesmärgist hoida globaalse temperatuuri tõus alla kahe kraadi.

„Euroopal on juba maailma kõige ambitsioonikam kliima ja puhta energia poliitika. Oma 2030. aastaks seatud taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkidega vähendame heidet 2030. aastaks 45% [võrreldes 1990. aastatega]. Ilma edasise tegevuseta suudame aga 2050. aastaks vähendada heidet vaid 60%. See pole selgelt piisav, et EL suudaks täita Pariisi kliimaleppega seatud pikaajalisi eesmärke,” rääkis volinik.

Komisjoni välja pakutud plaani järgi peaks Euroopa Liidust saama maailma esimene suur majandus, mis saavutab 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Kliimaneutraalsus tähendab, et kasvuhoonegaaside heide ja sidumine, näiteks metsadega või muul moel, peab jõudma EL-is 2050. aastaks tasakaalu.

Juba praegu toimuvad kliimamuutused on toonud Euroopa Liidule loodusõnnetuste tõttu 223 miljardit eurot kahju.

Kaheksa võimalust

Komisjoni täna esitletud ettepaneku kaheksa stsenaariumit näitavad, mis saaks inimeste tervisest, loodusest ja majandusest, kui jätkaksime praegusel kursil. Sealt edasi läheb iga stsenaarium ambitsioonikamaks, kuni süsinikuneutraalsuse saavutamiseni. Kõik stsenaariumid hõlmavad võtmevaldkondi, nagu elektritootmine (rohkem taastuvenergiat), ehitiste energiatõhusus, transport, tööstus, põllumajandus ja maakasutus (biomassi laiem kasutamine ja suurem CO2 sidumine). Kõik ettepaneku teekaardid kirjeldavad mõju majandusele ja tööhõivele, sealhulgas on välja toodud piirkonnad, mida muutused kõige rohkem mõjutaksid.

Kliimaneutraalsus on võimalik saavutada olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades, aga selleks on tarvis investeerida ümberõppesse ja uute töökohtade loomisse. Et heidet vähendada, peab EL investeerima ka süsihappegaasi kogumisse ja säilitamisse. Kõik see tähendab liidule lisainvesteeringuid 175-290 miljardit aastas, millest enamik läheb eeldatavasti erasektorisse. Komisjon rõhutas, et investeeringud on küll suured, aga kokkuhoid ärahoitud kahjude arvelt on suurem: vähenevad enneaegsed surmad ja kahjude pealt saab säästa umbes 200 miljardit eurot.

Suur roll muutuste elluviimisel on energiasektoril, kust tuleb 75% kasvuhoonegaasidest. Komisjon märkis, et Euroopa Liidu huvides on lõpetada maksmine fossiilkütuste impordi eest ning investeerida selle asemel majade soojustamisse, infrastruktuuri arendamisse ja arukate lahenduste loomisse.

Samuti rõhutas Komisjon sotsiaalse õigluse tähtsust: enamikus valdkondades peaks üleminek kliimaneutraalsele majandusele olema tulus, aga on ka sektoreid, näiteks kaevandamine, kus see toob kaasa probleeme töötuks jäänud inimestele. See on keeruline küsimus ka Eestile.

Nüüd hakkavad liikmesriigid omavahel läbi rääkima, et leppida ettepaneku kaheksast stsenaariumist kokku suunas, mille Euroopa peaks ühiselt võtma. Cañete hinnangul on kõige ambitsioonikam ehk kliimaneutraalne plaan eelistatud ja teostatav. Lõpliku strateegia peab EL esitama ÜRO-le aastaks 2020. Strateegia paneb paika, kuidas hakkab EL kliimast lähtuvalt oma poliitikaid edasi arendama – uusi seadusi sellega ei kaasne.

Järgmisel nädalal saab avapaugu suur kliimakonverents

Komisjon plaanis esialgu oma raporti avaldada tuleva aasta kevadel, aga tuli sellega välja juba nüüd, kuna pühapäeval kogunevad maailma riikide esindajad Poolas Katowices ÜRO kliimakonverentsile (täpsemalt on see kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärk ehk lühidalt COP24). Konverentsil osaleb Eesti peaminister Jüri Ratas ja keskkonnaministeeriumi ametnikud koos minister Siim Kiisleriga.

Kliimakonverentsil peaksid saama paika konkreetsed reeglid, mida riigid peavad hakkama täitma Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamiseks. Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonnajuhataja Getlyn Denks tõi võrdluse: kui Pariisis leppisid riigid kokku, millist sporti me mängime – näiteks, et mängime kõik koos jalgpalli –, siis Poolas peaksid riigid leppima kokku, milliste reeglite järgi me jalgpalli mängime.

Üks tundlikumaid teemasid saab ilmselt olema riikide rahaline panustamine: arenenud riigid lubasid Pariisi leppega toetada arengumaid alates 2020. aastast 100 miljardi euroga aastas. Kuigi Eestil pole konventsiooni järgi kohustust rahaliselt panustada, oleme 2012. aastast vabatahtlikult seda siiski teinud: kuni aastani 2020 on Eesti lubanud arenguriikidele 6,4 miljonit eurot toetust.

Ilmselt saab suureks vaidluskohaks, kuidas raha jagamist planeerida ja hallata, kuivõrd riikide poliitikad vahetuvad pidevalt ja eelarved tehakse lühikeseks perioodiks. Arengumaad soovivad investeeringute tegemiseks aga rahalist kindlust mitu aastat ette.

Pariisi leppesse sai kirja, et iga riik panustab vastavalt oma võimetele. Kliimakonverentsil tõotab vaidlusi tekitada ka selle piiri paika loksutamine, mis täpselt kellegi võimekusse kuulub: kas kõikidele riikidele tuleks panustamiseks kehtestada ühtne standard või lubada rohkem paindlikkust. Isegi EL-is on riigid lõhenenud, kuna ambitsioonid ja võimekus on erinev. Nii on näiteks Taani, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi väljendanud Komisjonile selget soovi kliimaneutraalse poliitika järele.

Kõik pole valmis panustama

Teisipäeval avaldas ÜRO kliimaraporti, mis näitas, et riigid ei suuda täita Pariisi kliimaleppega seatud kahe kraadi eesmärki. Vastupidi, raporti järgi tõuseks riikide praeguste heite vähendamise eesmärkide juures keskmine globaalne temperatuur 3,2 kraadi aastaks 2100. See tooks kaasa tõsised tagajärjed inimeste tervisele, maailmamajandusele ja meretaseme tõusule. Raporti järgi on Pariisi kliimaleppes seatud soojenemise piirmäär saavutatav vaid juhul, kui kõik riigid suudavad oma panust 2030. aastaks kolmekordistada.

USA president Donald Trump teatas jällegi üleeile, et ei usu iseenda valitsuse koostatud kliimaraportit, mille järgi kannab USA majandus tõsiseid kahjusid, kui jätkab praegusel kasvuhoonegaaside heite kursil. Raporti järgi võivad osad majandussektorid kannatada sadade miljardite dollarite suurust kahju sajandi lõpuks – see on rohkem kui osade USA osariikide SKP. „Ma olen seda [raportit] näinud, ma olen osa sellest lugenud ja see on kena. Ma ei usu seda,” ütles Trump ajakirjanikele.

ÜRO kliimakonverentsi kajastavad 10.-15. detsembril põhjalikult kohapealt ka Delfi ja Eesti Päevaleht.