Valdade ja linnade munitsipaalväljaannetes tehakse omavalitsuse raha eest valimiskampaaniat
Riigikontroll analüüsis 2017. aasta kohalikel valimistel osalenud
kandidaatide kajastamist valdade ja linnade infolehtedes, mis ilmusid
jaanuarist oktoobrini 2017. Eesmärk oli veenduda, et omavalitsuse
rahastamisel väljaantavat infolehte ei ole ära kasutatud poliitilistes
erahuvides, selles ei ole tehtud varjatud valimiskampaaniat ega muud
parteipoliitilist mainekujundust.
Avalike vahendite, sealhulgas munitsipaalmeedia kasutamine poliitilistes
erahuvides on taunitav mitmel põhjusel. Maksumaksja vaatest tähendab
see tõenäoliselt raisatud ressurssi, mille eest oleks saanud midagi
kasulikku. Poliitiliste oponentide vaatest on tegu põhjendamatu eelisega, mis moonutab ausat konkurentsi. Ühiskonna kui terviku vaatest õõnestab see avaliku võimu autoriteeti, soodustab võimus pettumist, osavõtmatust demokraatlikest protsessidest jms. Sedalaadi väärkäitumist on nimetatud ka poliitilise korruptsiooni üheks vormiks.
Omavalitsuse vahendite väärkasutamisele poliitikas on osutatud ka
varem, kuid valdade ja linnade infolehtede rolli selles ei ole põhjalikult uuritud.
Riigikontrolli arvates on avalike vahendite rakendamine poliitilistes
erahuvides Eestis jätkuv probleem. Ehkki erinevalt varasemast ei
eksponeeritud viimaste kohalike valimiste eel poliitikuid omavalitsuse
kulukates tele- ja välimeediakampaaniates, on ekslik arvata, et probleem
on kadunud. Valdade ja linnade infolehtedes oli tehtud omavalitsuse raha
eest nii otsest valimiskampaaniat kui ka esitatud muud poliitilist sisu,
mida võis pidada võimulolijate isiklikuks mainekujunduseks.
Avaliku huviga otseselt vastuolus on riigikontrolli arvates
omavalitsuse raha kulutamine teavitustele, milles
■ kritiseeritakse tasakaalustamatult võimulolijate poliitilisi konkurente või luuakse neist muul moel negatiivne kuvand (üheksas omavalitsuses, 14 väljaandes ja 118 artiklis-karikatuuril);
■ on tehtud ametlikus rollis (nt volikogu esimehena) üleskutseid valida valimistel kedagi konkreetset (kuues omavalitsuses, kuues väljaandes, kuues
artiklis);
■ peateemana või ainsa teemana kiidetakse omavalitsusjuhti või tema
poliitilist ühendust (kahes omavalitsuses, kolmes väljaandes, üheksas artiklis).
Rahakulu sellistele teavitustele ei ole omavalitsuse ülesannetega
põhjendatud. 75 protsenti eelkirjeldatud juhtudest oli Tallinna infolehtedes, 12 protsenti Loksa linna infolehes, ülejäänutel vähem.
Tuvastati ka teavitusi, mis balansseerisid lubatu ja lubamatu piiril.
Need olid näiteks:
■ tavatu aktiivsuse kasv omavalitsusjuhi kajastamisel valimiseelsel
perioodil, näiteks nende esmakordne ülesastumine artiklite autorina,
fotode lisamine (13 omavalitsuses, 15 omavalitsusjuhi puhul);
■ korduvad tänuavaldused konkreetse omavalitsusjuhi aadressil
(kahes omavalitsuses, kahes infolehes, kahe omavalitsusjuhi puhul);
■ valitsemisperioodi kohta vaid eranditult positiivset välja toovad
raportid (39 omavalitsuses, 40 väljaandes, 59 artiklis).
Enamiku valdade ja linnade infolehtedes ning enamiku kandidaatide
kajastamisel riigikontroll eeltoodud ilminguid siiski ei tuvastanud,
mis näitab, et parteipoliitiliselt neutraalne teavitustegevus valdade ja linnade infolehtedes on igati võimalik. See sõltub poliitilisest tahtest ja kultuurist.
Valimistel osalenud kandidaatide mainimisi ehk kajastusjuhtusid tuvastas riigikontroll kokku umbes 24 500. Suur osa neist langes ootuspäraselt vahetult valimiseelsesse perioodi (september-oktoober), kui paljudes infolehtedes hakati avaldama kandidaatide terviknimekirju.
Olgugi et kajastusjuhtude hulk kokku on märkimisväärne, sai valdav
osa kandidaatidest mõnda oma valimisringkonnas ilmunud valla või linna
infolehte siiski kuni paaril korral. Suurem võimalus infolehe
kaudu tähelepanu saada oli lehte rahastanud omavalitsuse juhtidel. Ligikaudu 40 protsenti neist pääses oma valimisringkonnas ilmunud infolehte enam kui kümnel korral. Oli neidki, kes ületasid selle näitajaga 100 piiri (kui oli mitu lehte). Mõneti on selline võimaluste vahekord ka paratamatu. Valla või linna infoleht on eelkõige omavalitsuse teavitusvahend ja ei saa välistada, et
sobiv isik infot jagama on just võimul olev poliitik.
Kui valimistel osalenud omavalitsusjuhti oli mainitud mõnes valla
või linna infolehes, mida vastav omavalitsus rahastas, kasvas selliste mainimiste keskmine hulk ühe lehenumbri kohta valimiseelsel perioodil 40 protsendil juhtudel ja seda esines 103 väljaandes.
Küsitavaid muutusi tuvastas riigikontroll 15 omavalitsusjuhi
kajastamisel kokku 13 omavalitsuses. Kokkuvõtlikult seisnesid need
järgnevas:
■ Seitsmel juhul ilmusid valimiseelsel perioodil infolehte esmakordselt
omavalitsusjuhtide arvamuslood koos neid kujutavate
portreefotodega (volikogu esimehed Iisaku, Rae ja Viimsi vallas,
vallavanemad Palamuse ja Tähtvere vallas, samuti Jõgeva
abilinnapea). Tamsalu vallas oli volikogu esimehe
arvamusartikleid ka varem, kuid valimiseelsel perioodil hakati
neid täiendama ka tema portreefotoga;
■ Kolmel juhul oli oktoobrikuu infolehes omavalitsusjuhist mahukas
persoonilugu või intervjuu koos suurte ja/või mitmete fotodega
(Kernu vallavanem, Kernu volikogu esimees, Kambja
vallavanem);
■ Kolmel juhul võis erinevalt varasemast näha valimiseelse perioodi ühe lehenumbri ühel ja samal leheküljel omavalitsusjuhti korraga
paljudel fotodel (Paldiski abilinnapea, Jõgeva linnapea, Kullamaa
vallavanem). Kahel esimesel oli oktoobrikuu, kolmandal
augustikuu lehenumbri esikaanel neist eri sündmustega seoses
kolm võrdlemisi suurt fotot;
■ Kahel juhul ilmus ülekaalukas osa kajastustest just valimiseelsel
perioodil koos fotomaterjali esmakordse lisandumisega
(vallavanemad Lääne-Saare ja Koonga vallas). Lääne-Saare
vallas oli näiteks vallavanema kajastustest seitsmest kuus valimiseelsel perioodil, kuigi infoleht ilmus igas kuus kaks korda.
Valdavalt olid omavalitsusjuhti kajastavad või nende endi kirjutatud
artiklid valimisteteema, veel enam konkreetse poliitilise jõu eelistamise suhtes neutraalsed. Neis ei antud ei otseselt ega kaudselt mõista, kelle poolt tuleks valimistel hääletada, mis on ka õige. Kõik seda joont siiski hoida ei suutnud. Omavalitsusi esindades tehtud üleskutseid hääletada kellegi poolt või selgeid vihjeid valijate meelsuse kallutamiseks selles küsimuses tuvastas riigikontroll kokku kuues valla ja linna infolehes.
Ametlikus rollis olles jagas omavalitsusjuht üsna varjamatuid vihjeid
hääletada temaga seotud poliitilise ühenduse poolt kolmes valla infolehes: Pala Teatajas, Surju Sõnumites ja Viimsi Teatajas.
Mitmes valla ja linna infolehes täheldas riigikontroll ka
võimulolijate poliitiliste oponentide aadressil tehtud halvustava tooniga kriitikat.
Sellist kriitikat tuvastas riigikontroll 14-s valla ja linna infolehes
kokku 110 artiklis. Enamikus neis infolehtedes oli seda 1–2
artiklis. Süsteemsemalt esines seda Tallinnas ja Loksal, millest esimesel oli näiteks lehtedes Pealinn ja Stolitsa mõlemas üle 30 artikli, milles oli selline kriitika. Ajalises mõõtmes jaotusid kriitilised artiklid 2017. aasta esimese 10 kuu peale ühtlaselt.
Tallinna infolehtedes oli vastandumine püstitatud tihtipeale
küsimuses, mis jääb väljapoole munitsipaalpoliitikat. Nii oli üks enim
ekspluateeritud teemasid näiteks eelmise, Reformierakonna juhitud
valitsuse väidetavad tegematajätmised. Neile osutati, kui
kirjutati Keskerakonna juhitud valitsuse saavutustest või plaanidest. Sagedased olid ka väited, et koos võimuvahetusega kaotaksid
linlased olulistes hüvedes, heideti konkurentidele ette nende
venevastasust ja pilati programmilisi seisukohti või varasemaid
väljaütlemisi.
Riigikontroll soovitas valla- ja linnavalitsustele riski maandamiseks, et valla ja linna infolehte kasutatakse ära poliitilistes
erahuvides, kehtestada 2019. aasta jooksul valla või linna infolehe
väljaandmise kord või täiendada olemasolevat korda reeglitega, mis
käsitlevad poliitikute ja poliitilise sisu kajastamist neis lehtedes.
Reguleerida selles samuti järelevalve korraldus nende reeglite täitmise
üle.
Tallinn ja Loksa kui riigikontrolli määratluse järgi suurima probleemsete artiklite hulgaga omavalitsused ei jaganud enamasti riigikontrolli seisukohti, mis neid puudutasid.
