Riigikontrolli kommunikatsioonijuht: ajakirjanikud ei peaks ministeeriumite töötajates nägema vaenlast

Eesti Ajalehtede Liit valis täna pressisõbraks riigikontrolli, mis viis läbi kohalike omavalitsuste infolehtedes tehtava poliitilise reklaami kohta käiva auditi. Asutuse kõneisik Toomas Mattsoni sõnul on tegemist jätkuga varasemale auditile, teema ise on aga juba ammu küsimusi tekitanud.

Ka 2015. aastal uuris riigikontroll, kuidas kohalikud omavalitsused kasutavad maksumaksjate raha tänavatele üles pandud plakatitel ja muudel välireklaampindadel. Lisaks uuriti, mis ulatuses ja mille eest maksti reklaami eest ajakirjandusväljaannetele.

„See andis häid tulemusi,” märkis Mattson. „Märkasime, et sellistes kanalites maksumaksjate raha abil tehtav poliitiline reklaam vähenes.”

Samas märkis Mattson, et kohalike omavalitsuste infolehed nagu Tallinnas levitatavad Pealinn ja Stolitsa, on aga juba ammu tekitanud palju küsimusi. Nüüdne audit on selles osas jätk 2015. aastal toimunule.

„Tuvastasime, et suurimad infolehtede kasutjad võimulolijate reklaamimiseks on Tallinnas ja Loksal, mujal Eestis saadakse üldiselt ilma hakkama,” tõi Mattson välja.

Küsimusele, kui suur on meedia osas kirglikul Mattsonil endal tänavuse auditi ettevõtmises, jääb ta tagasihoidlikuks. „Seda otsustab siiski riigikontrolör ja auditi läbiviijad. Mina saan arvamust avaldada,” märgib ta. „Aga tõsi on, et kui minult arvamust küsitud on, siis olen alati öelnud, et see on oluline teema, millega tuleks tegeleda.”

Mattson on ise pikalt olnud ajakirjanik ja oskab nüüd riigiasutuse kõneisikuna näha ka vastaspoolt. Tema arvates on väga oluline see, kas ajakirjanik uurib mõnd teemat selleks, et asjast tõesti aru saada või on tal juba enne ametiasutusega suhtlemist artikkel peas valmis ja vaja on lihtsalt kinnitust juba väljavalitud mõtetele.

„Kui ajakirjanik tahab teemat tõesti uurida, siis minu meelest peaks igati püüdma teda aidata,” leiab Mattson. „Riigikontrolli poole pöörduvad ajakirjanikud püüavad üldiselt tõesti küsimuste osas asjad selgeks saada, aga ma tean, et ministeeriumites on asjad tihtipeale keerulisemad. Ajakirjanikud ei peaks ministeeriumide töötajates nägema vaenlast. Me ajame ikka eelkõige sama asja,” ütleb Matson.

Ajakirjanikel on teabenõuetega tihtipeale väga kiire. Mattsoni arvates peaks aga võtma arvesse, et ametiasutustel on ka teisi ülesandeid peale pressilt tulevatele küsimustele vastamise ja seetõttu võib vahel vastuse andmisega minna kauem kui paar tundi.

„Erinevalt suurtest riikidest töötab Eesti ametiasutustes ühe valdkonna peal tihti vaid üks inimene ja kui ta on hõivatud mingi teise kiireloomulise küsimusega, võib vastusega natuke kauem minna,” selgitab Mattson.

Täna pressisõbraks valitud riigikontrolli kõneisik Toomas Mattson sai ajakirjandusliku tegevuse eest 2016. aastal president Toomas Henrik Ilveselt valgetähe IV klassi teenetemärgi.