Andres Ammase fond Haapsalule pühendunuile annab stipendiume
Andres Ammas töötas palju Eesti nimel, olles üks 69st, kes hääletas 1991. aasta 20. augustil Eesti taasiseseisvumise poolt, samal ajal olid Haapsalu ja Läänemaa need, kus ja mille heaks ta oma südametööd tegi. Just sellist pühendumust oma kodulinnale ja -maakonnale soovivad Andrese sõbrad stipendiumifondi luues tunnustada.
Välja hakatakse andma kaht stipendiumi.
Üks stipendium on mõeldud Haapsalu ja ühtlasi Läänemaa heaks oma elu ja aega pühendanud inimestele, olenemata nende east või elukohast. Inimestele, kellel ei ole esikohal mitte isiklik kasu, vaid südamest tulev soov elu Haapsalus ja Läänemaal edasi viia ning ilusamaks muuta.
Teist stipendiumi annab fond välja väikese Andrese nimel koos Haapsalu lasteraamatukoguga. Andres oli kogu elu, pisikesest poisist peale väga suur lugeja. Fond soovib tunnustada samasuguseid raamatumaailma süvenenud väikseid lugejaid, nagu oli Andres.
Täname Andres Ammase fondi toetamise eest!
Fondi algatajad
Ilona Aasvere, Veiko Tishler, Madis Kütt, Anneli Aken, Arne Veske, Triinu Karolin, Arvo Kaer, Tiina Kütt, Anne Mahoni, Egon Erkmann, Kaire Reiljan, Lehte Ilves, Raul Tammet, Margus Välja, Heli Tammik, Urmet Külaots, Anneli Ammas, Egert Hõim, Robin Pae, Krista Aru, Maris Pruuli, Tiit Pruuli, Katrin Laar, Mart Laar, Toomas Lunge, Tiit Salumäe, Margus Kasterpalu.
Annetusi Andres Ammase fondi saab teha alljärgnevalt:
Annetuse saaja: SA Eesti Rahvuskultuuri Fond
Pangakontod:
EE117700771000664610 LHV Pank
EE672200221001101347 Swedbank
Selgitusse märkida: Andres Ammase fondi
PS Annetused on tulumaksuvabad.
Andres Ammas ja Haapsalu
1979 lõpetas Haapsalu I keskkooli
1982 tuli konservatooriumi üliõpilasena kodukooli jätkama igavikku lahkunud muusikaõpetaja ja laste muusikateatri Pöialpoiss vedaja Tõnu Paometsa tööd.
Haapsalu I keskkoolis ja hiljem Haapsalu gümnaasiumis töötas Andres muusikaõpetaja, koorijuhi, õppealajuhataja ja koolidirektorina vaheaegadega kuni 2013. aastani. Muusikaõpetaja on ta olnud ka Noarootsi gümnaasiumis.
Andrese dirigendikepi all mängis Pöialpoiss:
1983 Ülo Vinteri „Kevade”; 1984 Alo Mattiiseni „Charlotte koob võrku” (libreto Margus Kasterpalu, Andresel oli see konservatooriumi lõpueksam); 1986 Boris Kõrveri „Toomas Linnupoeg”
1985 asutas koos Sirje Kaasikuga noorte segakoori Heleri. Läbi aastate juhatas Andres koore Läänemaa laulupidudel ning käinud Haapsalu kooridega Tallinna laulupidudel
1986–1988 oli Haapsalu ja Läänemaa muinsuskaitse üks eestvedajaid
1989 asutas koos sõpradega Eesti esimese sõltumatu maakonnalehe Lääne Elu; on olnud korduvalt lehe peatoimetaja
1990 valiti Läänemaalt Eesti Kongressi liikmeks ja Eesti ülemnõukogu liikmeks. Ühena 69st hääletas Andres 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt
1993–2013 oli Andres valitud Haapsalu volikokku, 2002–2005 oli volikogu esimees
2015 valisid läänlased Andrese endid esindama riigikokku
Andres on olnud aastaid Haapsalu Püha Johannese koguduse nõukogu liige, üks Haapsalu piiskopilinnuse fondi ja Haapsalu gümnaasiumi fondi asutajaid ja paljude muude Haapsalu elu edendavate ettevõtmiste eestvedajaid ja kaasalööjaid.
Andrese sõbrad arvavad, et pigem võiks küsida, milles Andres Haapsalu kultuuri-, haridus- ja ühiskonnaelus kaasa ei löönud. Rääkimata õpilastest, kolleegidest, sõpradest, lihtsalt Haapsalu inimestest, kelle elukäik talle korda läks, kelle jaoks ta ikka kas või hetke aega leidis.
