Helmen Kütt: pensionisüsteemi parandused teevad tulevased pensionid õiglasemaks
Sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kinnitusel võimaldavad pensionisüsteemi parandused maksta alampalka või väikest palka teenivatele inimestele aastakümnete pärast mõnevõrra suuremat pensioni, kui nad seni kehtinud reeglite järgi saaksid. „Ilma süsteemi reformimata juhtuks nii, et praegused suured palgavahed kanduvad üle aina suurenevatesse pensionivahedesse. See tooks aga kaasa olukorra, kus tuhanded inimesed ei ela oma väikese pensioniga ära ning riik peaks maksma neile toimetulekutoetusi või muid sotsiaaltoetusi,“ selgitas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kuuluv Kütt. Tema sõnul aitab muudetud sätted vähendada ebavõrdsust tulevaste pensionäride seas.
Seaduse lõppversiooni jõudis lahendus, mille kohaselt hakkab 2021. aastast kehtima Eestis uus esimese samba pensionivalem. Pensioni esimese samba ühe osa arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu, mistõttu on see ristitud ka 50:50 valemiks.
Samuti seadustas riigikogu varasemast paindlikuma pensioniea ja avas uuesti teise sambaga liitumise võimaluse aastatel 1970–1982 sündinud inimestele. „Tulevikus saab igaüks teha oma tervisest, töövõimest ja huvidest lähtuvalt valikud, millal pensionile jääda. Samuti saab valida, kas saada pensioni osaliselt, lasta pensioni maksmine peatada ja sobival ajal taas jätkata. Eelpensionäridele tekib õigus saada eelpensioni ja käia samal ajal tööl,“ rääkis Kütt.
Uuest seadusest on Küti väitel võita ka omastehooldajatel. „Veel kehtivate reeglite alusel arvestatakse omastehooldajate pensioniõiguse puhul vaid omavalitsuste makstud sotsiaalmaksuga, mis tähendab, et nende pensioniarvestuses on kindlustusosaku suurus väga väike. Uue korra alusel arvestatakse omastehooldajate pensioni suuruse puhul ka seda, et nad on tegutsenud terve aasta, mille eest on makstud sotsiaalmaksu. Pensionivalemis võetakse arvesse pool kindlustusosakut ja pool solidaarsusosakut ning saadud tulem korrutatakse aastahindega,“ põhjendas Kütt.
